Linnud võivad levitada taimi (ja ka seeni) eneseteadmata, kuid taimede ning lindude vahel on miljonite aastate jooksul kujunenud mõlemale osapoolele kasulikud suhted – lindudele on oluliseks toiduks taimede viljad, mille seemneid nad omakorda levitavad. Seega peaks taim lindude tähelepanu pälvimiseks kasvatama võimalikult palju suuri ja silmatorkavaid vilju – mida rohkem linde vilju sööb, seda rohkem taim seemneid levitab.

Portugali teadlased kogusid 31 liigi rändlindude, kellest enamus olid värvulised, väljaheiteid ning uurisid neis olevaid taimeseemneid ja võimalikke lindudega levivaid AM seeni; viimati nimetatute eoseid otsiti nii väljaheidetest kui ka lindude jalgadelt. 63 linnu väljaheidetest leitud seemned pandi kasvama steriilsesse mulda ja uuriti, kas kasvanud taimede juurtes leidub AM seeni.

Väljaheidetest ja lindude jalgadelt AM seente eoseid ei leitud, kuid seitsmest jalakalehise muraka (Rubus ulmiformis) seemnest kasvanud taimelt leiti AM seeni – seemned olid pärit kahe punarinna (Erithacus rubecula) ja sametpea-põõsalinnu (Sylvia melanocephala) väljaheidetest. Kuigi vaid 6% väljaheidetest ja 13% sirgunud taimede juurtest sisaldasid AM seeni, on selle uuringu tulemus teadaolevalt esimene tõestus, et linnud võivad olla oluliseks AM seente levitajateks – senised teadmised levimise selgitamiseks näiteks AM seente eoste levimisest õhu ja vee kaudu ei ole olnud piisavad.

Kuna taimede seemnetest või viljadest toituvaid rändlinde on miljardeid, võib see uuring anda vastuse, miks paljud AM seened on laia levikuga ja neid leidub ka suhteliselt eraldatud saartel. Samuti võib uuring selgitada, miks AM seente mitmekesisus on piirkonniti sarnane.

Tulemused avaldanud ajakirja New Phytologist toimetus küsis uuringu kohta kommentaari AM seente uurimisel maailmas tunnustatud Tartu Ülikooli botaanika osakonna teadlastelt. Taimeökoloogia teadur Guillermo Bueno ja vanemteadur Mari Moora nentisid, et tegu on olulise uuringuga, mis avardab meie teadmisi AM seente levikumehhanismidest. Siiski tõdesid nad, et ligikaudu 50%-l tänaseks teada olevatest AM seente taksonitest eoseid ei esine; ka sadadest uuritud proovidest ei leitud eoseid, kuid ometi olid AM seened seemnetest sirgunud taimedel olemas.

Lisaks eoste uurimisele tuleks edaspidi tähelepanu pöörata ka AM seente teistele levistele ja ka sellele, kui kaugele suudavad linnud AM seeni tegelikult kanda. Samuti ei ole veel selge, kas taimede ja AM seente kooslevimine loomadega on juhuslik või on evolutsioonis kujunenud vastastikku kasulikuks.

Correia M, Heleno R, Silva LP, Costa JM, Rodríguez‐Echeverría S (2019). First evidence for the joint dispersal of mycorrhizal fungi and plant diaspores by birds. New Phytologist 222: 1054-1060. doi:10.1111/nph.15571

Bueno CG, Moora M (2019). How do arbuscular mycorrhizal fungi travel? New Phytologist 222: 645-647. doi:10.1111/nph.15722

Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudiste portaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Sarnased artiklid