Jalgratturina tunneme muret, kuidas kaitsta oma ratast varguse eest. Kuid vähemtähtis pole ka ratta kaitsmine liikluses osalejana, kus õnnetuste eest ei hoia ei tabalukk ega oskuslik juhtimine. Mida silmas pidada, et jalgratas oleks kaitstud nii sõidu ajal kui ka hoiustatuna?

Euroopa erinevates linnades varastatakse iganädalaselt tuhandeid rattaid, lisaks juhtub linnatänavatel kümneid väikeseid ja suuri liiklusõnnetusi, kus osalejateks on ratturid.

Kindlustuse riskijuht Mikko Pilt sõnas, et kui Eesti ratturid on usinad enda ratast kaitsma ajal, mil sõiduvahend on pargitud tänava äärde või hoiustatud lukustatud ruumi, siis võimalikele ohtudele tänavaliikluses väga tihti ei mõelda.

„Enamikel igapäevaselt jalgrattaga liiklejatel on olemas jalgrattalukk. Populaarsust kasvatavad ka linnades kasutusel olevad rattahoidjad. Nendel, kes juba kord rattavarguse ohvriks langenud, on sageli isegi mitu lukku, et kaitse oleks kindlam,“ tõi Pilt esile. Samas nentis ta, et ei tabalukk ega uks kaitse jalgratast, kui sellega satutakse liikluses osaledes õnnetusse.

Riskijuht tõi esile, et kui auto ja jalgratta kokkupõrkes on süüdi autojuht, siis katab ratturi kahjud autoomanik ehk tema liikluskindlustus ning õnnetuse põhjustaja kahjud hüvitab kaskokindlustus. „Kui aga õnnetuse põhjustab jalgrattur, siis peab rattur hüvitama autole tekitatud kahjud. Sellise olukorra vältimiseks on mõistlik soetada enda jalgratta kaitseks kodukindlustuse lisakaitsena laiendatud vastutuskindlustus, mis hüvitab näiteks liiklusõnnetuses jalgratturina kolmandatele osapooltele tekitatud kahju,“ selgitas riskijuht ning lisas, et kodukindlustus on aktiivsele jalgratturile igal juhul abiks nii linnaliikluses toimuvate võimalike juhtumite korral aga ka jalgratta varguse korral, mille kahjusid aitab hüvitada kodukindlustuse koduse vara lisakaitse.

Küsimusele, kuidas valida sobilikku kindlustust, mis kaitseks nii sõiduautot kui ka vajadusel pere jalgrattaparki, soovitas riskijuht võrrelda erinevate kindlustuskatete sisu, ulatust ja omavastutuse määrasid. „Soodne kindlustustasu võib olla ahvatlev, kuid kui õnnetuse juhtudes see vajalikul määral ei kaitse, siis on kulu lõppkokkuvõttes kasutaja jaoks suurem,“ hoiatas Pilt, soovitades kindlustuspakkumisi kindlasti võrrelda ning valida just oma vajaduste järgi sobiva katvusega kaitsed ja kindlustusmäärad.

„Autole kaskokindlustust valides tasub silmas pidada, kas kaskojuhtumi järel saab kasutaja valida endale vajalikeks sõitudeks asendusauto või näiteks jalgratta, millega igapäevasõite teha,“ soovitas Pilt ja lisas, et näiteks ERGOs on kõigis kaskokindlustuse pakettides asendusauto võimalus juba sees ning ligi 35% juhtudest seda võimalust ka aktiivselt kasutatakse. „Statistika järgi kestab autode remont keskmiselt viis päeva, seega asendusauto olemasolu võimaldab inimestel jätkata oma igapäevaseid liikumisharjumusi,“ sõnas Pilt.

Samas tõi riskijuht esile, et kuna mõned kindlustuspakkujad võimaldavad asendusauto asemel valida endale kaskokindlustuse juhtumi järgselt asenduseks ka jalgratta, siis näeme, et neid kasutajaid on , kes on valmis oma autosõiduharjumusi muutma ning sõidukit jalgrattaga asendama. „Sõidukit ratta vastu vahetades panustab inimene keskkonnasäästlikumasse transporti ning investeerib ka enda tervisesse, mistõttu tasub kindlasti kaaluda asendusauto asemel jalgratta valimist,“ ütles Pilt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta