Nutitelefonid, tahvelarvutid ning arvutid on meie igapäeva osa. Kogu meelelahutussüsteem on kolinud virtuaalruumi ning sellega on kaasnenud olukord, mil lapsed, teismelised ning ka täiskasvanud veedavad liiga palju aega ekraani taga, isegi peale pikka kooli- ja tööpäeva. Selle tõttu on oluline ka varasemast rohkem tähelepanu pöörata oma silmade tervisele.

„Laste nägemist on lastevanematel tihtipeale keeruline hinnata, sest lapsed ei oska sellele sageli ise tähelepanu pöörata,“ selgitas  optometrist Merle Väljari ja lisas, et lapse jaoks võib udune pilk tunduda normaalne, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda. Selle tõttu on optometristi sõnul oluline kontrollida lapse silmi vähemalt kord aastas ning jälgida enda last ka ise ja õigel ajal reageerida.

Väljari sõnul on laste puhul kindlad tegevused, mis viitavad halvenenud silmanägemisele. Näiteks võib halvenenud silmanägemisele viidata sage silmade hõõrumine, kissitamine või peavalud, lugedes järje kaotamine ning ekraanile aina lähemale liikumine.

Sellest hoidumiseks peaks eelkõige piirama ekraani taga veedetavat aega. “Alla 7-aastased ei tohiks olla arvuti taga rohkem kui tund päevas, 15-20 minuti kaupa. Kooliealiste laste puhul ei tohiks ekraanide ees olla üle paari tunni,” selgitas optometrist ja tõi esile, et oluline on silmas pidada ka ekraani kaugust silmadest, see peaks olema vähemalt 40 cm kaugusel.

Kontoritöötajate hulgas populaarseid sinise valguse eest kaitsvaid prilliklaase Väljari laste puhul kasutada ei soovita.

“Sinise valguse eest kaitsvad klaasid pole laste puhul vajalikud, kuna need on mõeldud rohkem täiskasvanutele, kes töötavad erinevate ekraanide taga suurema osa enda päevast ja ka pärast tööd” kinnitas optometrist.

Laste puhul on mõistlikum eelistada vastupidavaid ja kergeid klaase, mille pind on vastupidav, mustust hülgav ning peegeldusvastase pinnakattega (roheka jääkpeegeldusega), mis eemaldab erinevad valgushelendused erinevatelt ekraanidelt.

Kui liikuda klaasidest edasi prilliraamide juurde, siis võiks lapsele jääda otsustusõigus, et milliseid prille ta kanda soovib. “Üldjuhul pole see probleemiks, et laps häbeneks prillide kandmist, pigem tundub see neile just põnev. Juhul kui laps tõesti pelgab prillide kandmist, tasub tal lasta valida sellised prilliraamid, mis talle endale meeldivad, on kerged, mugavad ning istuvad hästi,” sõnas Väljari ning tõi esile, et siis on ka kindel, et laps kannab enda valitud prille.

Lisaks prillide kandmisele uurivad kooliõpilased tihti, et kas võib koolipäevadel kasutada ka kontaktläätsi, kuid kooli ja õppimise perioodil võiks pigem eelistada prille, kuna need kurnavad silmi vähem. Kontaktläätsed on siiski hea alternatiiv aktiivsetel tegevustel nagu erinevad harrastused ja sport, mille puhul prillide kandmine võib raskendatud olla.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta