Optometristi külastamine võib tunduda hirmus, eriti kui pole seal kunagi käinud või kui viimasest kontrollist on palju aega möödas. Ometigi soovitavad silmaarstid ja optometristid nägemist ja silmade tervislikku seisundit kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul, läätse- ja prillikandjatel kord aastas.

Enne optometristi vastuvõtule tulemist, tasub hinnata enda silmanägemist, et kontrolli minnes oskaks võimalikult hästi anda edasi seda, mis muret teeb. „Peamised kaebused, millega patsiendid meie poole pöörduvad on udune nägemine, kahekordne nägemine, halb nägemine pimedas või öösel,“ selgitas optometrist Merle Väljari, lisades, et vahel võib raskusi olla ka kauguste üle otsustamisel ning värvide eristamisel.

Optometristi sõnul tasuks koolilaste ja töötavate inimeste puhul tähele panna, kas nägemine muutub kindlaid tegevusi tehes kehvemaks. Näiteks arvutiga töötades, lugedes, tahvlile vaadates, autoga sõites või õmmeldes - kõigi nende tegevuste ajal pingutame enda silmalihaseid tavapärasest rohkem ja pidev selline koormus võib samuti olla määravaks nägemise halvenemisel.

“Täiskasvanud saavad nägemise teravust kodus testida näiteks televiisori abil – kui subtiitrite lugemine nõuab silmade kissitamist või kui tekst on lugedes udune, siis tasub optometristi külastada,” nentis Väljari. Ta lisas, et lähedale vaatamise muutuseid saab hinnata lehte lugedes või nutiseadmeid kasutades – kui käed jäävad lugedes n-ö lühikeseks, tasub tõsiselt silmakontrolli vajadust kaaluda. Samuti annab lähitööks mõeldud prillide vajadusest märku asjaolu, kui hämaras ja kehva valgustusega ruumides ei näe hästi lähedale.

Laste silmanägemise hindamiseks soovitab optometrist vanematel tähelepanu pöörata sellele, kuidas laps näiteks telekat vaatab või raamatut loeb. Kui laps kipub vaatama televiisorit lähedalt, mitte paari meetri kauguselt diivanilt, kissitab kaugele vaadates silmi, siis võib olla lapsel mure kaugele vaatamisega. “Kui räägime nägemisteravuse muutustest, siis pole need alati tingitud silmahaigustest – enamasti on tegemist terve silma eripäraga, millega peab arvestama ja mida saab parandada prillide või läätsedega,” nentis Väljari.

Eriti hoolikalt peaksid silmade eest hoolitsema kontaktläätsede kandjad, optometristi sõnul on nende silmad kõige tundlikumad ning nägemiskontrollis peaks käima kindlasti kord aastas, et hinnata silmade tervist. Kontaktläätsede kandjate puhul on oluline enda läätsede eest hoolitsemine - kasutada neid ainult selleks ettenähtud ajal, võtta need kindlasti ööseks ära ja loputada neid, juhul kui pole muudmoodi ette nähtud. Lisaks peaks andma enda silmadele puhkust ja kandma vahepeal prille. Lisaks võib juhtuda, et peale aastast kontaktläätsede kandmist on vaja korrigeerida teravust või vahetada brändi.

Nägemiskontrolli tulles peaks kaasa võtma enda olemasolevad prillid, optilised päikeseprillid või kontaktläätsed. „Optikapoodides saame kontrollida ka olemasolevate prillide tugevust, juhul kui see meelest läinud on,“ ütles Instrumentarium Eesti optometrist ja lisas, et ette võiks valmistada ka küsimused optometristile. 


"Näiteks võib uurida, et kuidas on muutunud nägemisteravus peale viimast külastust, need andmed peaksid olemas olema kui külastate sama optometristi või optikapoodi. Lisaks võib uurida, et millised on võimalused nägemisteravuse parandamiseks, kas silmade tervislik seisund lubab lisaks prillidele ka kontaktläätsi kanda ja millised on alternatiivid paremaks nägemiseks näiteks sportides,“ selgitas Väljari ning lisas, et kui optometrist kirjutab välja kontaktläätsed, siis võib panna endale ka korduva nägemiskontrolli kahe nädala möödudes, et olla kindel kontaktläätsede sobivuses.

Mõningate ettevalmistusega on nägemiskontroll lihtne, kiire ja valutu protsess ning su silmad tänavad sind selle eest, et nende eest hoolt kannad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta