Statistikaameti andmete järgi teenisid naised 2018. aasta oktoobris ühes töötunnis keskmiselt 19% vähem kui mehed. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2 protsendipunkti.

Palgalõhel on palju põhjuseid. Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest on 65% mehed. Naised töötavad sagedamini teeninduses, näiteks hariduses ja kaubanduses, kus keskmine palk on madalam. Naiste ja meeste erinevad ametid ühe sektori sees seletavad ka suurt palgaerinevust finantsvaldkonnas.

Teiseks hoolitsevad laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. Lapsevanemate hulgas on sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised teevad päevas keskmiselt tasulist tööd vähem ja koduseid töid rohkem kui mehed. Ka Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. 90% vanemahüvitise saajatest olid eelmisel aastal naised. Oluliselt lühemat isapuhkuse võimalust kasutasid vaid pooled isadest.

Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga. Huvitav on see, et lastega mehed on lasteta meestest tööturul aktiivsemad. Naistega on aga vastupidi: lastega naised on suurema tõenäosusega tööturult eemal.

Samal ajal on kõrgharidusega naisi rohkem kui mehi. Bakalaureuseõppe ja magistriõppe lõpetanutest on üle 60 protsendi naised. Samas doktoriõppes on mehi rohkem kui naisi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta