Eile toimunud puitarhitektuuri ja -inseneeria konverentsil “Puit - homse elukeskkonna võti” kuulutati välja 2019. aasta parim puitehitis. Žürii valis võitjaks Tulivee salapiiritusmuuseumi ja kontserdikeskuse. Rajatiste arhitekt ja sisekujunduse autor on Kerttu Mäesalu arhitektuuribüroost Zeta koostöös Kalju Kisandiga projekteerimisbüroost Resand.

Riigikogu liikme, arhitekti ja žürii esinaise Yoko Alenderi sõnul oli tänavuse konkurssi tase kõrge, mis peegeldab Eesti puitarhitektuuri arengu kasvu.

„Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus eristus tervikliku lähenemisega. Kompleksi erinevates ehitistes on kasutatud puitu läbivalt ning väga erineval kujul. Selliselt moodustab Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus looduskaunis asukohas väärika terviku. Seda nii sisult kui vormilt,“ kirjeldab ta.

Alender lisab, et kodumaise materjali väärindamine kvaliteetsesse arhitektuuri teeb head elu- ja looduskeskkonnale. „Lisaks sellele, et puit võimaldab luua arhitektuurseid tippteoseid ja õdusaid töö- ning puhkepaiku, on puitehitistesse talletunud süsihappegaas,“ ütleb ta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja selgitab, et puit on üks keskkonnasõbralikumaid ehitusmaterjale. „Puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad endas süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on ehitussektoril tohutu potentsiaal panustada keskkonnaprobleemide leevendamisse,“ sõnab Välja.

Konkursile laekus 26 rajatist, mille kasutuseesmärk on väga erinev. Välja märgib, et esitatud tööde juures avaldas muljet puidu loov kasutamine. Ehkki loodusliku ehitusmaterjalina on puitu elamute rajamiseks kasutatud tuhandeid aastaid, on tänane puidutehnoloogia areng maailmas enneolematu.

„Võttes arvesse puidu omadusi ning uurides, kui suures mahus viiakse globaalselt läbi arendus- ja teadustöid nende võimalikult efektiivseks rakendamiseks erinevates valdkondades on selge, et puit on tulevikumaterjal, mille kasutusvõimalused ehitussektoris üha laienevad,“ ütleb Välja.

Lisaks sellele, et puit pakub ehitusmaterjalina võimalust kujundada omanäolisi arhitektuurilisi lahendusi, jätab puit võrreldes betooni või terasega keskkonda kordi väiksema ökoloogilise jalajälje. Välja sõnab, et tänastest kliimaprobleemidest pole võimalik mööda vaadata ja inimesed hoolivad keskkonnast rohkem. „Kasutades ehitusprotsessis puitu, salvestatakse puidus sisalduv süsihappegaas pikaks ajaks sellest valmivasse tootesse,“ kirjeldab Välja. Ta rõhutab, et puit on ka kergesti ümbertöödeldav materjal, mis võimaldab puidust valmistatud tooteid loodussõbralikult taaskasutada.

Puitarhitektuuri konverentsi peasponsori Rothoblaasi esindaja Orm-Gregori Joosti sõnul on oluline märgata ning tunnustada innovaatilisi puidukasutuse lahendusi, mis lisaks elukeskkonna rikastamisele inspireerivad.

„Põnevaid võimalusi puidu kasutamiseks hoonete konstruktsioonis ning välis- või siseviimistluseks on palju. Ometi üllatab mõni lahendus loovusega, mis jääb eeskujuks järgmistele töödele. See aitab kaasa uuele ja säästvale ehituskultuurile, mille eesmärk on vähendada süsihappegaasi heitkoguseid. Peame puitarhitektuuri arengule ja seeläbi kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitamist väga tähtsaks. Oluline on mõelda globaalselt ja tegutseda lokaalselt,“ ütleb Joost.

Aasta puitehitise konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Konkursi eesmärk on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on puidu kasutamine konstruktsioonis ja välis- või siseviimistluses toimunud arhitektuurses, tehnilises ning ehituslikus mõttes silmapaistval viisil.

Tänavu juba 17. korda toimunud aasta puitehitise konkurssi žüriisse kuulusid Yoko Alender (arhitekt, Riigikogu keskkonnakomisjoni liige), Siiri Vallner (arhitekt, Aasta Puitehitis 2018 autor), Karin Paulus (kunstiteadlane), Kätlin Ölluk (sisearhitekt), Ott Kadarik (arhitekt, Aasta Puitehitis 2016 autor)  ja Jüri Kliimask (insener).

Eesti Aasta Puitehitis 2019 konkursi tulemused on järgnevad:

Aasta puitehitis 2019 - Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus

Arhitekt: Kalju Kisand, AS Resand

Arhitektuurne eskiis ja sisekujundus: Kerttu Mäesalu, Zeta OÜ

Insener: Ragnar Pabort

Konstruktsioonid: Tiit Neeme

Tellija: Hannes ja Heigo Prits, Trogar OÜ

Ehitaja: Marko Talvik, Mapri Ehitus OÜ

Arcwoodi aasta liimpuiduauhind - Ristkihtpuidust elementmaja Taani

Arhitekt: Linda Veski-Olsen, Happy Home Majad (HH Prefab OÜ)

Insener: Indrek Mäe

Ehitaja: Happy Home Majad (HH Prefab OÜ)

Raitwoodi aasta fassaadiauhind - Eramu Kakumäe tee 195

Arhitektid: Pelle-Sten Viiburg ja Rene Sauemägi, Doomino Arhitektid OÜ

Sisearhitekt: Karolin Kõll

Ehitaja: EVO Ehitus

Delfi rahva lemmik - Ranniku suvemaja

Arhitektid: Hanna Karits, kaasautorid Annes Arro ja Mart Tamm

Sisearhitektuur: Hanna Karits   

Ehitaja: Logmans Grupp OÜ

Žürii äramärkimised:

Ranniku suvemaja

Arhitektid: Hanna Karits, kaasautorid Annes Arro ja Mart Tamm

Sisearhitektuur: Hanna Karits   

Ehitaja: Logmans Grupp OÜ

VitaNori tehas Saaremaal

Arhitektid: Ülo-Tarmo Stöör ja Lembit-Kaur Stöör, ÖÖ-ÖÖ Arhitektid

Insener: Sander Künnapas, A2D Projekt

Ehitaja: Fortis Ehitus

Paviljon “Steampunk”

Arhitektid: Gwyllim Jahn (Fologram), Cameron Newnham (Fologram), Igor Pantic, Sloomeen Hahm ja Format Engineers

Ehitaja: Gwyllim Jahn, Cameron Newnham, Igor Pantic, Nick van den Berg, Soomeen Hahm, Sean Guy, Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja vabatahtlikud

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta