Puidust on meie esivanemad juba aastatuhandeid endile eluasemeid valmistanud. Nende aegade jooksul on tarkusi nii ehitamise kui ka ehitusmaterjalide osas põlvest põlve edasi antud. Tänaseks on paljugi muutunud - tarkust ammutatakse koolidest, mis reeglina õpetavad kaasaegseid lahendusi ja vanad tarkused kipuvad unustusehõlma vajuma. Siiski on moodsate teadmiste taustal hea ja mõistlik ka vanu tarkusi meeles hoida.

Nii mõnelgi meist on unistus ehitada või lasta ehitada oma maja enda metsas kasvanud puudest. Alljärgnevas artiklis püüan anda lühikese ülevaate sobiva materjali valikust palk- või puitmaja tarvis just inimestele, kellel on võimalik hoone ehitust pikemaajaliselt planeerida ja ehituseks oma metsa palki kasutada.

Milline puuliik valida?

Tavalised palkehituses kasutatavad puuliigid Eestis on kuusk ja mänd. Teisi puuliike kasutatakse harva, mainimist väärib haab, tamm ja lehis. Kumba valida, kas mändi või kuuske? Ühest soovitust anda ei julgeks. Ajalooliselt on hoonepalgina tõenäoliselt kasutatud rohkem mändi, kuna seda leidub Eesti aladel rohkem.

Ehitaja seisukohalt on mändi kergem töödelda (kuusel on kõvad oksad) ja ta ei ole kuivades nii „rahutu“ kui kuusk (kuusest ehitatud palkseina pannakse salapulki tihedamalt kui männist tehtud seinale). Samuti kipub kuusepalk kuivades rohkem lõhenema. Samas ei karda kuusk sinetust.

Selle põhjuseks on asjaolu, et kuuse rakkude seintes olevad koobaspoorid jäävad puidu kuivades suletuks ja puit märgub vähem, samal ajal kui männimaltspuidus olevad koobaspoorid jäävad avatuks. Seetõttu sobib kuuselaud ka välisvoodriks paremini kui männilaud - kuuselaud kuivab peale sadu kiiremini ja seega mädaneb aeglasemalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui sul on oma kuusemets, siis tee hoone kuusest, kui männimets, siis männist. Puuliigist olulisem on õige puu valik.

Palgid
 Männik Lõuna-Eestis, Mooste lähedal, mille puud sobivad hästi hoone ehituseks. Puud on sirge kasvuga ja hästi laasunud.

Palgi valik

Tõed, mida tuleks võimalusel palgi valikul jälgida:

  • hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma suurte mädanenud oksteta, männi puhul võimalikult suure lülipuidu osakaaluga. Mida vanem on puu, seda suurem on lülipuidu osakaal. Kõlbmatud on noored, lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed ja vastuvõtlikud sinele.

  • tähtis on ka aastarõngaste laius. Aastarõngas koosneb pehmemast kevadpuidust ja tugevamast sügispuidust. Reeglina aeglustub puu kasv vanusega, aastarõngas muutub kitsamaks ja tugeva sügispuidu osakaal aastarõngas suuremaks. Mida kitsamad on aastarõngad, seda tugevam on puit ja kestvam hoone saab.

  • suure ränipuidu osakaaluga puit ei sobi ehituspuiduks. Ränipuit on rabe, laguneb töödeldes tükkideks ja kuivades võib selline palk oma kuju muuta (kõmmelduda).

  • suure keerdkasvuga (keere üle 10 cm 1m kohta) puid ei ole soovitav samuti palkehituses kasutada, kuna sellised palgid on kuivades „rahutud“ ja kipuvad väänduma.

  • hea ehituspuit on mädanik- ja seenkahjustuste vaba.

  • ehituseks parima männi leiab kuivalt nõmmelt, kuuskedest on parimad aeglase kasvuga sooservadel kasvanud puud.

  • vana kombe kohaselt kardeti seina panna tulioksaga puud – see võis põhjustada tulekahju. Tulioks on kasvus allajäänud või surnud teine latv, mis on puidus teravnurga all ja tihti väga vaigune (siit ka võimalik seletus tulioksa seosest tulekahjuga).

  • puu tuleks raiuda südatalvel, detsembrist-veebruarini, kui puu elutegevus on peatunud.

  • vana kombe kohaselt pöörati tähelepanu ka kuu faasidele. Üldlevinud oli, et okaspuu raiuti noorel, lehtpuu vanal kuul.

Sine vältimine

Enda kogemuste põhjal võin öelda, et kui puu on langetatud talvel, siis nendel palkidel tekib sine probleem tavaliselt alles mai lõpus (selleks ajaks peaks kindlasti olema palgid kooritud ja ladustatud). Kui aga palk on langetatud suvel, siis männi puhul tekib sine oht juba kümnekonna päeva möödudes.

Tänapäeval langetatakse enamus metsi moodsate masinatega, mis vigastavad etteande rullikutega tugevalt puidu pinda ja vigastatud pinna kaudu levivad kõige kiiremini ka sinetusseened. Lisaks tuleb sellist palki hiljem oluliselt rohkem koorida, et puidu pind jääks seinas ilus ja ilmastikukindlam. Seetõttu, kui võimalik, langeta oma palkmaja tarvis palgid kirve, sae või mootorsaega ja sul on pärast vähem muret.

Palgid
Palkide esmane koorimine labidaga

Koorimine

Kui palgid on metsast koju toodud, on järgmiseks tööks kevadine koorimine. Kui palke ei koori, on sineseened ja putukad jällegi kaunis kiiresti kohal, samuti algab koorituna puidu kuivamine. Kooritud palgid tuleb ladustada. Palgid kaetakse kergkatusega nii, et virna küljed jäävad avatuks. Virnastamisel on oluline, et materjal oleks maapinnast vähemalt poole meetri kõrgusel ja palkide vahel oleks tuulutusruumi.

Palgi mahuline kuivamine

Ajalooliselt toimus ehitamise protsess oma loogilist rada: talvel langetati palgid, kevadel kooriti ja suvel raiuti palkhoone üles. Poolkuivanud palki oli kergem käsitsi töödelda - kuiv puit on umbes poole tugevam, kui märg puit. Tänapäeval on mõistlik võimalusel materjal enne ehitust kuivatada, et vältida kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivaid probleeme.

Puidu kuivamisega kaasneb palkide mahuline kahanemine kuni 5%. Looduslikult kuivab palk olenevalt läbimõõdust ca 1-2 aastat. Tänapäevases kuivatis kuivatatakse palke tavaliselt ca 3 nädalat, mis on küll energiamahukas protsess, aga annab võimaluse materjali siiski kiiremini kasutusse võtta. Ka kuivatis kuivatatud materjali kasutamise puhul peab ehitamisel siiski arvestama väikese vajumisega (2-3%).

Puu kasvab metsas sajandi ja meil on võimalus kinkida puule teine loodetavasti sama pikk elu näiteks maja seinas. Tegutsegem siis austusega, aukartlikult ja targalt puiduga ümber käies.

Artikkel pärineb ajakirja Pööning 2. numbrist, veebruarist 2016.


Sarnased artiklid