Me elame tänapäeval suuresti asjade maailmas. Me oleme harjunud hinna ja väärtuse üle mõtlema läbi rahalise prisma. Teenused ja asjad on meile sedavõrd kättesaadavad, et me ei mõtle nende päritolu ja tegeliku väärtuse üle. Toote hind on sõltuv materjali maksumusest, mis omakorda on sõltuv materjali tootmiseks kulunud energiast.

Materjalide energiamahukusest rääkides peetakse silmas kogu energiat, mis on kulunud materjalide hankimisele (kaevandamine, metsategu), tootmisele, transpordile ja sellega kaasnevatele administratiivsetele kuludele.

Asjade energiamahukust aitab hoomata mõtlemine mõne konkreetse eseme elukäigu peale. Näiteks, kui te ostate endale koju nõudepesumasina, siis selle nimel nägid vaeva kaevurid, kes kaevandasid metalli. Oma panuse andsid ka naftaplatvormide töölised, tänu kellele saadi plastiku tootmiseks toorainet. Nafta ja metalli hankimiseks ja transportimiseks kasutati energiakulukaid masinaid. Naftast ja metallist toodeti inim- ja masintööjõu abil vajalikud detailid. Nende detailide abil pandi nõudepesumasin kokku, värviti kenasti ja pakendati. Sageli toodetakse detailid ja masinad erinevates tehastes, mis suurendab energiamahukust veelgi. Ei tasu ära unustada, et eelnevalt oli vaja konkreetne masin välja töötada ja läbi katsetada.  Valmis nõudepesumasin liikus edasimüüja valdusesse ja osava müügitöö kaasabil tarbijale koju. Kusjuures tee tehasest poodi võib kulgeda väga suure ringiga. Kui me tahame olla eriti täpsed ja rääkida selle sama nõudepesumasina eluea täielikust maksumusest, siis peame sisse arvama ka masina kasutamiseks kulunud elektri, selle elektri tootmise, veekulu, vee hankimise kulu, vananenud masina äraveo, lammutamise ja prügi käitlemise kulud. Seda polegi nii vähe.

Materjalide energiamahukusest räägitakse lähemalt enamasti ehitusringkondades. Põhjus on lihtne. Ehitus on algmaterjalidele palju lähemal kui kodumasinaid müüv ettevõte. Kuna valmistooted on inimese elu lahutamatuks osaks sünnist saati, siis pole ime, et me oleme algmaterjalidest ja oma tarbimise tegelikest mõõtmetest võõrandunud. Selle asemel, et anda oma lastele mängimiseks käbid ja puupulgad ostetakse poest plastiklelud, mis on lõpuni valmis. Iga uus põlvkond on asjade päritolu ja väärtuse hindamisel järjest eluvõõram.

Ehituses võetakse tavaliselt algmaterjalide energiamahukuse võrdlemisel aluseks puitmaterjal, arvutusliku energiakuluga 580 vatti ühe tonni materjali kohta (puude langetamine, transport, saagimine). Kui puitmaterjali võrrelda valikuliselt teiste algmaterjalidega, siis alumiinium on 126, teras 24, klaas 14, plastmass 6, tsement 5 ja telliskivi 4 korda energiamahukam. Millest sellised erinevused? Puitmaterjali saamiseks vajalikust energiast tuleb 90% päikeselt. Telliste tootmiseks saadakse suur osa fossiilsetest kütustest. Ehituses kasutuses olevad materjalide energiamahukuse alased teadmised võib tuua üle igapäevaellu.

Kasulik on oma kodus veidi ringi vaadata, oma harjumusi jälgida ja töökoht kriitilise pilguga üle käia. Ehmatusega võite avastada, et teie elustiil on vägagi energiamahukas. Teil on palju kodumasinaid, te olete ümbritsetud sünteetilistest ja mitte eriti tervislikest materjalidest, te olete sõltuv isiklikust autost ning te ei kasuta asju nende eluea lõpuni.

Asi võib paista kurb, aga see ei ole lootusetu. Eelpool kirjeldatud ehmatus võib olla vägagi kasulik, kuna saadud teadmine annab võimaluse teha edaspidi teadlikumaid valikuid. Alustada võib pisiasjadest, nagu pastaka südamiku vahetamine, kui kirjutusvahend enam ei kirjuta. Alati ei ole vaja uut eset osta.

Väikesed muutused viivad suurte tegudeni. Näiteks uut kodu ehitades või vana renoveerides tasub materjale valides vaadata ka nende energiamahukust. Alati ei pea valima madalaima energiasisaldusega materjali. Näiteks klaas ja plekk on sageli kasutuses ka ökoehituses, kuigi nad on võrdlemisi energiamahukad. Arvestada tasub ka materjalide puhtust, tervislikkust, taaskasutatavust, pikaealisust, naturaalsust ja lokaalsust. Otstarbekam on küsida, kas sellise energiakulu juures on asja hind õiglane  ja kasutusiga piisav. Ka see mõte sobib igapäevaellu.

Erinevate ehitusmaterjalide energiamahukus:

________________________________________________________

Abimaterjalid: „Loomulik elukeskkond“ MTÜ Lilleoru

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta