Täna, 17. juunil kuulutab kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi žürii välja parimad projektid, mille eskiisi alusel alustatakse Jõgevamaale esimeste professionaalsel tasemel toodetud põhumajade projekteerimist ja ehitamist.

Konkursi ja sellele järgneva põhumajade ehitamise projekti eesmärk on viia kodumaisel ehitusmaterjalil põhinev keskkonnasõbralik majatootmine uuele tasemele ning mitte sõltuda ehitusmaterjalide tarnimisel teistest riikidest. Põhumaja arhitektuurikonkursi žürii esimees Hannes Praks selgitas, et konkursi käigus otsis žürii A-energiamärgisele vastavaid arhitektuuriliselt ja elamismugavuselt kõrgetasemelisi ning reaalseks elluviimiseks sobivaid põhumaju, mida rajada Eesti hajaasustuspiirkondadesse.

Modernse põhumaja konkursile laekus seitse tööd, mille hulgast kuulutab žürii 17. juuni pärastlõunal välja oma lemmiku ja veel neli eskiisi, millega liigutakse edasi projekteerimise ja ehituse etappi.

Konkursi eestvedajad on veendunud, et põhumajade laialdasem kasutuselevõtt võimaldab Eesti riigil saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaneutraalsuse eesmärke. Praeguses majandusolukorras, kus esineb nii materjali- kui ka energiadefitsiit, tuleb leida ehituses ja majade soojustamisel uusi, keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke lahendusi. Põhk on Eesti kohalik taastuvressurss, mis võimaldab ehitada keskkonnasõbralikke ja kaasaegseid maju, mille kvaliteet on võrreldav puitmajaga.

Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova kinnitas, et põhumajadel on oluliselt suurem potentsiaal kui Eestis seni rakendatud. „Kui tänaseks on Eestis ehitatud vaid sadakond käsitööna valminud põhumaja ja selle valdkonna kompetents on olnud väga väike, siis konkursil välja valitud arhitektuurikavandite alusel alustatakse esmakordselt põhumajade tootmist professionaalsel tasemel.“

Ossipova lisas, et kui põhumaja vastab kõikidele kaasaegse eramu tingimustele, siis saab seda finantseerida kodulaenuga. „Põhumaja elamiskvaliteet on võrreldav puitmajaga, kuid selle ehitamisel on mitmeid eeliseid. Lisaks sellele, et ehitusmaterjalina kasutatavad põhuplokid valmivad Eestis ega sõltu rahvusvahelistest tarnetest, on nendest maja ehitamine ka soodsam.“

Hajaasustusega piirkondadesse põhumaja ehitamiseks saab taotleda ka MES-ikaaslaenu või KredExi maapiirkonna eluasemelaenu käendust, mis vähendab laenutaotleja jaoks oluliselt omafinantseeringu osakaalu.

Teraviljatootja Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde lisas, et kasutades hoonete ehitamisel soojustusmaterjalina põhku ning viimistluses kohalikke ehitusmaterjale nagu savi, liiv, lubi ja kanepikiud, saavutatakse ühe korraga nii madal ökoloogiline jalajälg, energiatõhusus kui ka tervislik sisekliima, mis on kõik olulised märksõnad tänapäevase keskkonnasõbraliku maja ehitamisel.

„Pärast konkursitulemuste avalikustamist alustame väljavalitud tööde autoritega läbirääkimisi projekteerimislepingu sõlmimiseks. Plaan on alustada kohe pärast võidutööde väljavalimist majade projekteerimist ning püstitada esimesed 3–4 põhumaja Jõgeva valda juba järgmisel aastal,” täpsustas Kalde.

Kaasaegse põhumaja võistluse tulemused tehakse avalikuks auhinnatseremoonial 17. juunil Jõgevamaal Sadalas, kus toimub ka võistlustööde näitus.

 

Ürituse programm:

14.00 avasõnad, konkursi ülevaade

14.15 žürii võtab kokku konkursi tulemused, jagades tagasisidet ja auhindu

15.00 osapoolte tänamine

16.00 ekskursioon Sadala Agro territooriumil ning ringkäik Tähkvere külla, kuhu ehitatakse esimesed põhumajad

Pärast ametlikku osa demonstreeritakse uhiuut põhuprinterit, mis võimaldab printida sobiva suuruse ja kujuga põhuplokke otse põllul. Masin valmistab kuni 2700 x 1200 x 900 mm suuruseid plokke. Sadala Agro OÜ toodab aastas 3000 suuremõõdulist põhuplokki ja ühe elamu ehituseks kulub neid 30–40.

Ürituse täpne asukoht (põhuhoidla)

Kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi korraldajad on Sadala Agro OÜ, Krohwin OÜ, Equilibre MTÜ. Konkurssi toetavad Coop Pank, Jõgeva vald, Aru Grupp AS ja Ratek Wood OÜ.

Sarnased artiklid