Valitsus kiitis neljapäeval heaks kuus kaitse-eeskirja, uued eeskirjad said Rannamõisa ja Uhaku maastikukaitseala ning Pähni, Kivimurru, Koimla ja Hüti looduskaitseala.

„Rannamõisa pank on üks osa Ölandi saarelt kuni Laadoga järveni ulatuvast Balti klindist. Nii suursuguselt võimas kui Eesti põhjarannikul, ei ole Balti klint aga kusagil mujal. Kogu Põhja-Eestit palistav pankrannik on kahtlemata suur vaatamisväärsus, aga ka oluline elupaik näiteks nahkhiirtele. Selline Eestile väga iseloomulik maastik peab olema kaitstud,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Viimasel ajal teravdatud tähelepanu all olevale Nabala karstialale sarnasel Uhaku maastikukaitsealal on Eestimaa kirdenurga suurim maa-alune karstiala, kus tekivad kevadeti suurvee ajal 1,5-meetri kõrgused veejoad. Iseäralikuks teeb Uhaku karstiala ka see, et maapinda on aja jooksul tekkinud rohkelt karstilehtreid, mis võivad olla kuni 65 meetrit laiad ja 6 meetrit sügavad.

Jõgeva maakonnas asuval Kivimurru ja Hiiumaal asuval Hüti looduskaitsealal on vanad loodusmetsad, näiteks Kivimurru männimetsas on kuni 180 aasta vanused puud. Nii vana mets on Eestis tänaseks juba suhteliselt haruldane. Vanu loodusmetsi on Eestis 2010. aasta andmetel vaid 3,5% metsade kogupindalast.

Võrumaal asuval Pähni looduskaitseala metsades tegutsevad Euroopa suurimad kanalised metsised ning Eesti suurimad rähnid ehk musträhnid. Musträhne võib kohata ka Saaremaal asuval Koimla looduskaitsealal. Lisaks kasvab seal rahva seas armastatud ja tuntud orhideeline ööviiul.

Eesti maismaa pindalast on kaitse all 18,1 protsenti, akvatooriumist 31,1 protsenti. Metsadest on kokku kaitse all ligi 30 protsenti ja range kaitse all 10 protsenti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta