Valitsus kiitis heaks kahe kaitsealala piiride ja kaitsekorra muutmise. Pikemas perspektiivis vaatab keskkonnaministeerium üle kõik olemasolevad kaitse-eeskirjad ja vajadusel kaasajastab neid. Lisaks teistele muudatustele võetakse Viieristis ja Nehatus täiendava kaitse alla vana metsa.

Viieristi kaitseala pindala suureneb ja piirid muutuvad. Viieristi kaitseala asub Saare maakonnas Kaavi, Mässa ja Vintri külas. Väiksem osa praegusest kaitsealast - „Viieristi mäed” ning „Luuderohu ja jugapuu kasvukoht” võeti kaitse alla 1965. aastal.

Kaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisust, pinnavorme ning kaitsealuseid liike. Kaitsealustest linnuliikidest on alates 1967. aastast piirkonnas pesitsenud merikotkas ja rändlindudest sarvikpütt.  Viieristil kasvab harilik jugapuu, harilik luuderohi, püramiid-akakapsas, tuhkpihlakas ja tömbiõieline luga. Viieristil on esindatud haruldased ja ohustatud metsaelupaigad ning samuti on siin haruldane ja ohustatud allikasoo.

Looduskaitseala kaitsekorra muutmine ja laiendamine on vajalik, et täita nii looduskaitse- kui ka metsanduse arengukavas aastani 2020 seatud eesmärke: parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust, st kaitsta paremini väärtuslikke metsaelupaigatüüpe, mille kaitsealune pindala ei ole olnud piisav nende pikaajaliseks säilimiseks. Seepärast ongi need arvatud range kaitse metsavajakute hulka. Metsavajak on metsade elurikkuse püsimiseks vajaliku rangelt kaitstava metsa puudujääk. Viieristi kaitseala laiendamine ja kaitsekorra muutmine aitab hoida salu- ja soovikumetsade ning laanemetsade elujõudu ja mitmekesisust. Viieristi kaitseala pindala suureneb kokku pea 10  ha peamiselt riigimaa arvelt.

Nehatu kaitseala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hõbesalu, Muriste, Nehatu, Paatsalu, Pivarootsi ja Rame külas ning moodustati 1957. aastal. Vabariigi Valitsus otsustas Keskkonnaministeeriumi ettepanekul muuta kaitse-eesmärke ja -korda ning laiendada kaitseala. Nehatu kaitsealaga liidetakse juba 2006. aastal moodustatud Kangruaadu, Oademetsa ja Porsiku hoiuala. Samuti arvatakse kaitsealasse osa piirnevast Väinamere hoiualast. Piirimuudatuste tõttu muutub kaitse all olev ala 14 ha võrra väiksemaks, sest juurde liidetavad alad on kokku 23 ha ning kaitsealalt välja arvatavad alad on kokku 37 ha.

Nehatu looduskaitsealal moodustavad sookooslused, rannikulõukad, niidud ja metsaalad ulatusliku elupaikade kompleksi, mis sobivad elupaigaks paljudele soo- ja rannikuala liikidele. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline haruldaste ja ohustatud liikide ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Kaitseala on oluline veelindude rände- ja peatusalana ning tähtis ka roostikulindude pesitsuspaigana.

Kaitsealustest lindudest võib Nehatu kaitsealal muuhulgas näha merikotkast, laululuike, mitmeid loorkulli liike, siin asuvad hallhanede jaoks olulised koondumis- ja sulgimisalad. Siinsetel veekogudel käivad toitumas kaitsealused nahkhiireliigid (põhja- ja pargi nahkhiir ning tiigilendlane). Kaitsealal kasvavad puutumatud või vähese inimmõjuga vanad metsad.

Nehatu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud 25 haruldase, ohustatud või rahvusvahelisest kohustusest tuleneva liigi kaitse.

Keskkonnaministeerium tahab kõikide kaitse-eeskirjade ajakohastamise ja uuendamisega lõpule jõuda 2023. aasta maiks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta