Keskkonnaministeeriumi ettepanekul arvas valitsus kaitse alt välja Võru maakonnas asuvad kolm hääbunud mõisaparki ja ühe looduskaitseväärtuse minetanud puistu, ning ühe endise mõisapargi, mille kaitse on edaspidi tagatud teise kaitseala koosseisus. Lisaks otsustati kaitse alt välja arvata 14 Jõgeva maakonnas asunud parki ja puistut ning kiideti heaks Kavilda ürgoru kaitse-eeskiri.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 17. juuli 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse valitsuse tänase otsusega kaitse alt välja 14 Jõgeva maakonnas asuvad kaitstavat parki ja puistut: Julius Aamissepa selektsiooniaed, Kudina park ja puiestee, Leedi põlispuude grupp, Liivoja puude grupp, Rahuoru park, Ripuka puude grupp, Saduküla 9-kl. kooli park ja Saduküla puudegrupp Jõgeva vallas; Hannes Järve dendropark Mustvee vallas; Kursi põlispuude grupp, Nõmme talu dendraarium, Pisisaare park ja puiestee, Põltsamaa Lossi tn metsapark ning Põltsamaa Sõpruse park Põltsamaa vallas.
Parkide ja puistute pindala on kokku 43,45 ha, mille maaomand jaguneb vastavalt eraomandis (22,7 ha), munitsipaalomandis (13,87 ha), riigiomandis (2,28 ha) ja jätkuvalt riigiomandis oleva maa ( 4,6 ha) vahel.
Võru maakonnas kaotavad riikliku kaitse Kuldre põlispuude grupp Antsla vallas, Meremäe kaasik Setomaa vallas, Vana-Saaluse põlispuud Võru vallas ja Vastse-Roosa põlispuude grupp Rõuge vallas, põhjuseks loodusobjektide hävimine või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu. Kaitsekorrast tulenevad piirangud kaotavad kehtivuse ja määruse jõustumisel kustutatakse loodusobjektid keskkonnaregistrist.
Vastseliina linnuse põlispuude grupp arvatakse küll puistuna kaitse alt välja, aga selle kaitse on edaspidi tagatud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala koosseisus.
Kaitse alt täielikult välja arvatava nelja objekti pindala on 15,58 ha, mille maaomand jaguneb vastavalt eraomandis (12,14 ha), riigiomandis (0,34 ha) ja jätkuvalt riigiomandis oleva maa (3,1 ha) vahel. Munitsipaalmaad nimetatud parkides ei ole, kuid Meremäe kaasik (2 ha) on määratud üldkasutatavaks maaks ja Setomaa valla vallavalitsus on kinnitanud, et võtab ala uue üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla.
Vana-Saaluse põlispuude kohta küsis Keskkonnaamet kohalikul tasemel kaitse alla võtmise kohta ja Võru Vallavalitsus vastas, et kaalub seda uues üldplaneeringus.
Valitsus kinnitas Tartu maakonnas Elva vallas asuva Kavilda ürgoru maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja. Eesmärk on kaitsta ja säilitada Kavilda ürgorgu, allikaid, piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning poollooduslikke kooslusi.
Kavilda ürgorg on kaitse all olnud alates 1957. aastast. Praeguseni kehtis alal 1964. aastal kinnitatud kaitse eeskiri.
Kaitseala pindala on 44,9 ha. Kaitseala piire korrigeeriti ja täpsustati, sealhulgas jäetakse kaitsealast välja maantee. Kaitsealast moodustab eramaa ligikaudu 34,5 ha ja munitsipaalmaa 10,4 ha.
Uuendusraied kaitsealal vajavad kaitseala valitseja nõusolekut. Lubatud on lageraied hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina. Mujal jääb uuendusraiena lubatuks turberaie kuni 2 ha suuruse langina. Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina niitmine või loomade karjatamine ning koosluse taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Vajalikud on ka vaadete avamised.
Kaitseala tsoneeritakse tervikuna piiranguvööndisse. Kuna ka kehtiv kaitsekord vastab piiranguvööndile, siis olulisi mõjusid muudatused kaasa ei too.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
