Lindude lõhnataju on võrreldes imetajatega peetud tagasihoidlikuks. Viimastel aastatel on teadlased leidnud aga üha rohkem tõendeid kinnitamaks, et haistmismeel mängib lindude elus suuremat rolli, kui seni arvatud (üks näide siin).
- Elurikkus ja looduskaitse
- 5. november 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Avaspesitseja linnu pesa, mis asub maapinnal, põõsas, orvas, puu otsas, on kiskjale suhteliselt kergesti ligipääsetav. Et munadega pesa kiskjatele silma ei jääks, on munad enamasti kaitsevärvusega, mitmed hanelised – aga ka suluspesitsejad rasvatihased – katavad pesalt lahkudes munad pesamaterjaliga. Miks suluspesitsejad seda teevad? On ju nende pesa peidus ja seega ei peaks nad kiskjate eest munade varjamisega vaeva nägema.
On tõendeid, et teised linnuliigid võivad pesitsuspiirkonnast rohkem teadasaamiseks käia tihaste pesades luurel. Näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca) luuravad tihaste järgi ja võivad kasutada pesas olevate munade arvu territooriumi kvaliteedi hindamiseks: asustatud õõnsus ja sealsed munad on märgiks heast pesitsuspiirkonnast, mis annab kärbsenäppidele põhjust lähedusse pesitsema asuda. Viimane aga ei pruugi tihase huvides olla – nii suureneb toidukonkurents –, mistõttu on neil mõistlik mune varjata.
Hispaanias sinitihaste (Cyanistes caeruleus) pesitsuskäitumist uurides leiti aga esimene tõend, et ka suluspesitsejal seostub munade peitmine kisklusega. Ornitoloogid asetasid pesakastis munemist alustanud sinitihaste pesamaterjali alla paberi, mis oli immutatud tuhkru (Mustela furo) lõhnanäärmete nõre ja uriiniga; tuhkur on piirkonnas tihaste looduslik kiskja. Seega sinitihased kiskjat ei näinud, kuid tema lõhn oli nende pesas olemas ja märgiks ohust. Igal munemisperioodi päeval kontrollisid ornitoloogid, kas pesast lahkunud lind varjas munad pesamaterjaliga. Kuna tuhkruhaisuga pesades olid munad oluliselt suurema osa ajast kaetud pesamaterjaliga (57,3%) kui liigikaaslastel, kelle pesa lõhnastati sidruni (41,4%) või puhta veega (44,3%), näib, et linnud tundsid lõhna ja peitsid mune tingituna kisklusohust. Munade peitmine näib loomulikuna, sest mune peites on sinitihastel suurem tõenäosus edukalt pesitseda: kui õõnsusse kiikav kiskja ei näe seal heledaid mune, siis võib ta õõnsuse edasisest uurimisest loobuda; mune märgates suureneb aga kiskja motivatsioon paigale jääda või jätta pesa meelde ja naasta ajal, mil pesast lahkuvaid poegi on kerge pesaavalt püüda.
Seega võib arvamisel, et linnupesa leides ei tohi munadele hingata, sest pesale jääb inimese hais külge ja lind võib pesa hüljata, teatud tõepõhi olla. Paraku on seni teadmata, kas linnud samastavad inimese lõhna kiskja omaga. Siiski sõltub hülgamine pigem linnuliigist ja tema haistmisvõimest, mis on liigiti erinev.
Saavedra I, Amo L (2019). Egg concealment is an antipredatory strategy in a cavity‐nesting bird. Ethology. 2019; 125: 785– 790. https://doi.org/10.1111/eth.12932
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
