1. jaanuaril 2020 jõustub seadusemuudatus, mis kohustab põllumajandustootjaid teavitama riiki oma tarbeks toodetud seemnest ja seemnekartulist ning nende sordist. Lisaks muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud, mis on vajalikud selleks, et ajakohastada ja tõhustada seemnete sertifitseerimise süsteemi.
- Maamajandus
- 30. detsember 2019
- pixel2013. Pixabay
1. jaanuarist 2020 tekib põllukultuure kasvataval ettevõtjal kohustus esitada Põllumajandusametile seemne ja seemnekartuli kasutamise aasta kohta sama aasta 30. juuniks järgmised andmed: kasvatatava põllukultuuri nimetus ja selle sordi nimi, iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala ning andmed, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või seemnekartulit või hoopis oma ettevõttes kasutamiseks toodetud seemet või seemnekartulit.
„Riigil on vaja teada andmeid, milliseid põllumajanduskultuuride sorte põllumajandustootmises kasutatakse ning milliste sortide järele on nõudlus, et planeerida tegevusi seemnemajanduse ja sordiaretussektori arendamiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu
. „Samuti on oluline täita kohustusi, mis me rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga liitudes oleme endale võtnud,“ lisas Suu. 1991. aasta konventsioon lubab kasutada teatud liikide kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemet, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest tuleb tasuda ka oma tarbeks toodetud seemne tasu.
1. aprillil 2019 jõustus uus seemnete sertifitseerimise süsteem, millega anti tootjatele õigus seemnete sertifitseerimistoiminguid ise läbi viia. „Ettevõtjad on uue süsteemi väga hästi vastu võtnud. 2019. aasta seemnepõldude külvipinna 14 928 hektarist tunnustasid 87% tegevusloaga põldtunnustajad,“ lausus Sigmar Suu.
Seemnete sertifitseerimise kulud ületavad praegu mitmekordselt riigi tegelikke kulusid pakutavale teenusele. 1. jaanuarist 2020 jõustuvad sertifitseerimise eest uued riigilõivud, mida peavad tasuma tootjad, kes ei ole taotlenud seemnete sertifitseerimiseks majandustegevusluba. Uute riigilõivude kehtestamine võimaldab riigil jätkuvalt pakkuda kvaliteetset seemnete sertifitseerimise teenust ettevõtjatele, kes sertifitseerimistoiminguid ise läbi ei vii. „Kuigi riigilõivud tõusevad, on tootjatel jätkuvalt võimalik taotleda põldtunnustamise ja proovivõtmise tegevusluba ja seeläbi saada vabastus riigilõivust,” ütles Sigmar Suu.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta