Tänane Räpina kihelkonna hiite eelretk tõi ühe kurva ja ühe rõõmsa üllatuse. Alustan kurvemast.

 Tartu-Räpina maantee ääres Toolamaa ja Nulga küla piirimail ristimetsas avastasin värske lageraide. Eilses postituses kirjutasin, et seal on ristipuude kaardile kantud vaid punkt, kuid tegelikult kasvab 70 m pikkusel lõigul 13 ristipuud. Nüüd selgus, et RMK on teinud seal hiljuti lageraide ning alles on vaid 7 ristipuud.

Keskkonnaamet on kinnitanud seal lageraieloa juba aasta tagasi, kuid kohalike sõnul raiuti mets maha möödunud kuul. Metsaregistrist võib lugeda, et Keskkonnaamet on lisanud lageraieloale nõude, et ristipuude ümber tuleb jätta puud kasvama 20 m ulatuses. Samas võib lugeda:

„Piiride täpsustamiseks ja tingimuste saamiseks tuleb võtta ühendust Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialistiga. Need nõuded on vajalikud selleks, et järgmine torm lagedale jäetud ristipuid maha ei murraks ning raiuja kogemata ristipuid maha ei võtaks. Paraku on RMK pooled ristipuud maha võtnud ning pole jätnud alles jäänud ristipuude ümber ka kaitsvat metsariba.

Niisiis on riigile ehk meile kõigile kuuluval metsamaal rüüstanud järjekordset looduslikku pühapaika ja selle eest peame taaskor "tänama" RMKd.

Järgmisena tegin peatuse Räpina muuseumis, et uurida muuseumi asutaja ja koduloolase Jaan Tolmuski käsikirju. Esmalt tegi heameelt, et Räpina Maidomäe hiie asupaik sai lõplikult paika. Hiies asub Räpina mõis ja mõisapark ning viimasest suurem osa on üsna looduslikus seisus pärnik.

Käsikirjadest ja neile lisatud kaartidest tuli ilmsiks ka üks seni teadmata pühapaik – Räpina terviseallikas. Jaan Tolmuski sõnul olnud see räpinlaste esimene apteek, kust nad endale tervist käisid nõutamas. Mul vedas veel üks kord, sest muuseumitöötaja Kersti Murumetsa sõnul on see allikas alles ja ta oli lahkesti nõus selle kätte näitama.

Nn tervise- ja iluallikas on üsna üsna hiie lähedal ja voolab mõneteist meetri kaugusel asuvasse Võhandu Pühajõkke. Allika juurde viib Jõe tn 1 ja 3 vahelt jalgrada. On kiiduväärt, et linn on jätnud jalgraja maa erastamata ja seetõttu pääsevad kõik soovijad vabalt allikani. Lisaks kannab allikat ümbritsev jõeäärne kinnistu Allika nime.

Lättele on ehitatud puidust kõrged rakked, sealt ulatub välja toru ning torust voolab välja selge ja hea maitsega vesi. Selle maitsmine muutis halli päeva kohe veidike helgemaks.

Küsitlesin tänaval nelja kohalikku elanikku ja nad kõik teadsid allikat ning seda, et sealt käiakse vett võtmas. Lisaks selgus, et allikat kasutab oma kombetalituseks ka Vene kirik, kes korraldab sinna aegajalt rongkäike. Allika nime aga ei õnnestunud mul täna teada saada. Samuti ei osanud inimesed midagi öelda allika tervistavate omaduste, või pühaduse kohta.

Kui keegi teab Räpina Jõe tänava allika nime, või teab selle kohta lugusid-pärimusi, siis palun kirjutage siia, või otse mulle.

Räpina muuseumi kaasabil sai Räpina linn ja Eesti tagasi ühe terviseallika. Palju õnne meile kõigile!as

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta