Tuisk tekib Eestis külmal aastaajal mõõduka tuulega siis, kui on küllalt lahtist lund: lund kas sajab või tuulel on võimalik seda maapinnalt üles tõsta. Üldjuhul on õhutemperatuur allpool 0 ⁰c ja päikest pole näha. Tuisutuul on tihti keeriseline, milles pöörleb suure kiirusega nii sadav kui ka pinnalt õhku tõstetud lumi. Tuisud tekivad tavaliselt alates tuule kiirusest 4-6 m/s, kuid see oleneb nii tuule kiirusest kui ka lume omadustest. Kui õhutemperatuur on madal ja lumi kohev, võib ka nõrk tuul seda edasi kanda. Seevastu pärast sula, kui lumikattele on moodustunud tugev koorik, ei tekita isegi tugev tuul tuisku.

Tuisud kannavad suuri lumehulki ühest kohast teise. Eriti suure jõu saavad tuisud tasandikel. Tuul koos madala õhutemperatuuriga suurendab külma mõju ning külmakahjustuse ohtu. Tuisu ohtlikkus avaldub nähtavuse halvenemises ja suurte lumemasside kogunemises.

Lumi tuiskab kinni raudteed ja automagistraalikd; tekkinud ummistuste kõrvaldamine võib mõnikord olla väga raske. Raskendatud on eelkõige maantee-, aga ka lennu- ja raudteeliiklus, rääkimata jalakäijate raskest olukorrast. Eestis esineb tuisku kõige sagedamine detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Eriti ohtlik on tuisk alates tuule kiirusest 15 m/s, kestusega 12 tundi või kauem.

Kuidas end ja teisi tuisu eest kaitsta

• Arvesta võimalike elektrikatkestustega.
• Lae mobiiltelefon.
• Varu joogivett.
• Jää võimaluse korral siseruumidesse.
• Väljas viibides riietu vastavalt ilmastikuoludele, arvestades, et tuulel on jahutav mõju, ning võta kaasa laetud mobiiltelefon.
• Väldi võimaluse korral autosõitu, eriti kõrvalteedel. Autoga sõites täida paak kütusega ja võta kaasa laetud mobiiltelefon, lumelabidas, soojad riided ning soe jook.
• Infot tuisu tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saab maanteeinfo numbril 1510.
• Elektrikatkestustest tuleb teatada. Elektrilevi rikketelefonil 1343.
• Inimvigastuste ning otsese ohu korral helista hädatelefonil 112.

Kui pead tuisuga välja minema

• Kaitse külma, tuule ja lume eest pead, kaela, labakäsi, eriti randmeid ja pahkluid.
• Jälgi, et riided ei pigistaks, sest see takistab verevoolu. Viimane soodustab külmakahjustuste tekkimist.
• Pane selga vettpidavad riided ja jalga vettpidavad jalanõud.

Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

Loe ka muude ilmariskide kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta