Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) bussi-, trammi-, ja trollijuhid kutsuvad kõiki linnaliikluses osalejaid tähelepanelikkusele, et tagada üheskoos turvalist liiklemist pealinnas. Pöördumine on ajendatud kasvanud ohuolukordadest, kus eelkõige jalg- ja tõukeratturid on tekitanud varasemast rohkem ohuolukordi.

TLT bussijuht Marek Ross sõnas, et nii nagu ikka kevadeti suureneb linnaliikluses jalgratturite osakaal, on nii ka sel aastal. Samas on varasemast enam märgata lisaks kondimootoril liikuvatele ratturitele ka elektritõukerattaid ja -jalgrattaid.

„Ilusa ilmaga on rattaga linnas liikumine väga keskkonnasõbralik, kuid kutsume kõiki liikluses osalejaid üles kõrgemale tähelepanelikkusele, sest reeglid on siiski kõigile täitmiseks, aidates hoida meie liiklust turvalisemana,“ sõnas Ross

Ta ilmestas olukorda näitega, kus ühissõidukijuhid peavad igapäevaselt tegema enda sõitudes ootamatuid manöövreid, mis on eelkõige olnud tingitud vales kohas või ootamatult teele ilmunud ratturitest. „Bussi äkiline pidurdamine aitab päästa võimalikust kokkupõrkest, kuid kaasa tuua ühissõidukis reisijatele ebamugavusi ja kukkumisi. Seega mõjutavad kõik tänavatel liikujad enda tegevusega paljude inimeste heaolu,“ kirjeldas Marek Ross

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul kipuvad õnnetused kaherattaliste osalusel juhtuma eelkõige seetõttu, et liikluses ei osata teistega arvestada, kiputakse enda sõiduoskuseid üle hindama või ollakse tähelepanematud.

„Rattaga liigeldes tuleb keskenduda ainult liikluses toimuvale ja vältida muid kõrvalisi tegevusi nagu näiteks kõrvaklappidest muusika kuulamist või nutitelefoni kasutamist, mis hajutavad tähelepanu,“ rõhutas Kullamäe

Kuna Tallinna südalinnas lubatakse nüüd jalgratturid ka bussirajale, tuletab politseinik meelde, et seal sõites tuleb silmas pidada ka suuremaid sõidukeid. „Jalgratturid peavad arvestama, et bussijuhtidel tekivad pimedad nurgad, kus nad ei pruugi kaherattalist näha. Samamoodi peavad olema väga tähelepanelikud ka bussijuhid,“ selgitas Kullamäe.

Aastaid pealinnas trammijuhina töötanud Karina Zerlitsina lisas, et eriti kurvastav on olukord, kui jälgida liikluses nooremaid rattureid, kes ei kasuta liikluses ka elementaarset kaitsekiivrit.

„Oma trammiliinil sõites näen mitmeid kordi päevas, kus lapsed sõidavad rattaga või tõukerattaga, kuid ei kanna kiivrit. Isegi kui väike rattur on ise hoolas ja ettevaatlik, et tasu alahinnata ohtusid, mis võivad olla ootamatud. Seetõttu paneme just lapsevanematele südamele, et noored ja lapsed kasutaksid linnas jalgrattal või tõukerattal liikudes ka kiivrit,“ sõnas Zerlitsina

Enne kui jalgrattaga liiklusesse asuda, tuleb veenduda, et sõiduvahendi pidurid oleksid töökorras, signaalkell olemas, ees ja taga helkur, vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kodarahelkur ning pimedal ajal või halva nähtavuse korral ees valge ja taga punane tuli. „Kuigi kiivrikandmine on kohustuslik kuni 16-aastastele ratturitele, siis on inimese pea ühtmoodi õrn igas vanuses,“ rõhutas Kullamäe. Lisaks turvalisusele annavad vanemad kiivrikandjad seeläbi ka väärtuslikku eeskuju noorematele liiklejatele.

Ainuüksi mais registreeriti Tallinnas 35 liiklusõnnetust jalgratturi osalusel. Käesoleva aasta viie kuuga on pealinnas jalgratturi osalusel kokku registreeritud 55 liiklusõnnetust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta