Bioneer uuris suviste festivalide korraldajatelt, kui rohemeelsed ollakse. Kas festivalidel on mõeldud keskkonnahoiule, mida soovitatakse külastajatele ja kas otsitakse koostööd ka teiste festivalidega.

Pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk (17.-20. juulil Kassaris) peakorraldaja Astrid Nõlvak: “Hiiu Folk pöörab keskkonnahoiule väga palju tähelepanu ja see on ka osa meie programmist. Näiteks toimuvad 14.-16. juulil, festivalieelsetel päevadel Hiiu Folgi keskkonnaõhtud Kärdlas. Festivali ajal on aga meil platsil keskkonnatelk, kus jagatakse keskkonnaalast teavet. Lisaks viivad mitmed matkad inimesi loodusesse.

Kindlasti tegelema festivalil ajal prügi sortimisega ja oleme teinud nii, et pakendeid meie festivalil peaaegu ei tekigi. Pakitud jäätise asemel pakume näiteks jäätist lahtiselt vahvlitopsis. Festivali pealava lähedal Kassaris asub rattalaenutus ja kohapeal liikumiseks on võimalik soovi korral ratast rentida. Samuti oleme loonud Facebooki lehe Hiiu Folgi sõbratransport, et inimesed saaksid omavahel suhelda ja festivalile tulemisi ühendada. Ikka selleks, et meie festivali poolt tekitatav keskkonnajalajälg oleks võimalikult väike.

Külalistele koostasime meelespea, kuhu panime ka nõuaandeid prügi käitlemise kohta. Lisaks tuletame festivali ajal lavalt olulisi asju meelde. Lastepesas ja õpitubades kasutame taaskasutatavat materjali. Laadal käivad müümas enamasti kohalikud toitlustajad, mistõttu väheneb keskkonnajalajälg veelgi.

Ei tasu ära unustada, et meie festival on alkoholivaba. Nii saab kohe kultuursema publiku ja väheneb ka prügi hulk, sest suur osa vabaõhuürituste prahist on ju õlle- ja siidritopsid.

Külastaja, kes on juba ise keskkonnahoidlik, väga nõu enam ei vaja. Ta saab olla eeskujuks teistele ja jagada keskkonnaalast infot oma sõpruskonnas. Külastaja saab olla rohelisem, kui mõtleb oma tuleku läbi- ei sõida üksi tühja autoga näiteks, suitsetab festivalialal selleks ettenähtud kohas, ei viska maha prügi ja koristab enda järel, lemmikloomad jätab koju ja austab loodust ning inimesi enda ümber.

Kindlasti oleks tore, kui oleks olemas mingi ühine andmebaas või leht festivalide jaoks, kustkaudu liiguks info ja millele kõigil korraldajatel ligipääs olemas. Nii saaks jagada kogemusi, et ei peaks ise kõike järgi proovima. Tänu Teeme Ära talgutel osalemisele on õnneks endal mitmeid häid ideid ja veidi kogemust ka selles valdkonnas.”

Tartu Hansapäevad 2014 (11.–13. juulil Tartus) projektijuht Jaanus Tepomees: „Hansapäevade sündmuste korraldamisel väldime üleliigset tarbimist – meie eesmärk on ära hoida heli- ja valgusmüra ning kasutada nii elektri kui ka vee tarbimiseks juba olemasolevaid trasse. Samuti on festivali ajal südalinn autovaba. Lisaks tekivad Hansapäevade ajal Tartu linnaruumi veevõtukohad, millega hoolitseme selle eest, et meie festivali külastajatel oleks võimalik janu kustutada ilma raha kulutamata ja uude panti investeerimata. Nii püsib ka linnapilt puhtam, sest ei teki üleliigset taarat – ühte veepudelit saab ikka ja jälle uuesti kasutada.

Hansapäevade ajal on Tartu alati olnud ehitud ning on kindlasti ka sel aastal. Küll aga taaskasutame linnakujunduses maksimaalselt eelnevate aastate kujunduselemente, andes neile uue näo ja kuju. Samuti on linnakujunduses kasutatavad tekstiilmaterjalid valdavalt naturaalsed (linavilt, linane- ja puuvillane kangas). Ka Hansapäevade trükiste ja turundusmaterjalide mahud oleme kalkuleerinud eelmiste aastate kulude ja reaalse tarbijakasutuse põhjal.

Kasutame Hansapäevadel bioloogilisi välikäimlaid ettevõttelt Bioservis, kes toimetab festivali ajal tekkinud jäätmed jäätmepuhastusjaama.

Programmilise poole pealt toetame taaskasutust Maire Aunaste kirbuturu ellukutsumisega Hansapäevade nädalavahetusel. Täika toimub ka Uues Õues ja Genialistide klubis. Inspireerituna liikumisaasta ideest, on meie korraldusmeeskond kogu Tartu Hansapäevadele eelneval perioodil liikunud Tartu linnatänavail jalgratastel.

Meie soovitus on tulla festivalialale jalgsi ning nautida väärt kultuuriprogrammi ja kaunist Tartu vanalinna ilma parkimisele ja ummikutele mõtlemata. Iga festivalikülastaja saab rohelisem olla, kui ta on teadlik ja vastutustundlik tarbija ning hoiab enda ümbruse puhtana, austades teisi ja ennast.

Koostööst oleme puudust tundnud küll. Rohelise mõtlemise või “öko” ja “mahe” mõiste sissetoomine ühte iga-aastasesse suursündmusesse, nõuab rohkem lisatööd ja –vaeva, kui oleks eeldanud. Leiame, et üleüldine ühiskondlik suhtumine roheliste festivalide korraldamisse võiks olla positiivsem ning leida ka suurettevõtete ja korraldajate poolt rohkem toetust.“

Laulu- ja tantsupeo (4.-6. juulil Tallinnas) teabejuht Sten Weidebaum: „Näiteid võib tuua väga erinevatest valdkondadest. Alates sõnumlikust poolest, kus näiteks 2004. aastal algatasid lauljad ja tantsijad suure metsaistutuskampaania ning täna me räägime ju puudutuse ajast – tähtsad pole asjad vaid see, mida teed ja kuidas teed, millele tähelepanu pöörad. Olulised on päris asjad, mida oma kätega teed.

Sel korral on meie peo särgid toodetud Reet Ausi poolt, kes ju väga mõtleb keskkonnale ning kasutab materjalidena suurtööstuste tootmisjääke. Reet Ausi sõnul hoiavad kõik 23000 Laulu- ja Tantsupeo särki kokku 82 750 000 liitrit (82 570 m3) vett ja 80 040 kWh energiat, vältides 41989 kg CO2e õhkupaiskamist.

Nii lauluväljakul, kui Kalevi staadionil pööratakse palju tähelepanu jäätmekäitusele. Koostööd tehakse ka Pakendiringlusega ning kokkuvõttes võib öelda, et lauluväljakult ja tantsuväljakult prügimäele prügi praktiliselt ei jõua.

Osalejate joogivett tuuakse kohale suurte tsisternidega Tallinna Vee poolt. Pudelites on veevajadus ennekõike harjutusväljakutel, kui toimuvad tantsupeo eelproovid.

Kogu osalejate liikumine on hoolikalt läbi mõeldud ning seeläbi ka on täpselt planeeritud ka toidukogused, majutus ja transport. Laulu- ja tantsupeole kutsutakse inimesi jalgratastel, selleks on koostöös Tallinna Linnaga valminud 5 valvega jalgrattaparklat Kalevi staadioni ning Lauluväljaku väravates. Inimesi innustatakse kasutama ühistransporti.

Iga festival ja suurüritus on alati oma nägu. Nii nagu iga inimese keskkonnasäästlikud otsused on olulised, nii on olulised ka iga suurürituse korraldaja keskkonnasäästlikud otsused. Need avaldavad kindlasti nii otsest kui kaudset – sõnumlikku, väärtuskasvatuslikku – mõju.“

XXII Viljandi pärimusmuusika festivali (24.-27. juulil Viljandis) platsihoolduse ja taaskasutuse eest vastutajad Marili Jõgi ja Kadi Mitt: „Viljandi pärimusmuusika festivalil on keskkonnahoiule mõeldud. Näiteks selle aasta festivalil püüame eraldi sortida plasttopse, mille jaoks on festivali alale paigutatud eraldi kogumiskastid. Topsid suuname järeltöötluseks ettevõttele Plastrex, kes valmistab kogutud materjalist terrassilaudu, liivakaste jms. On tähelepanuväärne, et selline ettevõte soovib sellisel kujul suursündmustega koostööd teha, sest kahjuks tundub tihti, et teenusepakkujad ei oma suursündmustel prügi sortimise osas täielikku valmisolekut.

Folgi alale luuakse sel aastal ka üks "roheline punkt", kust on võimalik leida huvitavaid fakte, mis on seotud keskkonnahoiuga festivalil.  Ühtlasi kogume eraldi ka pappi ja kilet ning seda komprimaatori abiga. Seega saame sealt kätte täiesti puhta materjali ümbertöötluseks.

Festivali meeskond olnud nutikas taaskasutaja ka meenete müügi osas, näiteks eelmisel aastal olid müügil möödunud folkide kasutamata särkidest valmistatud naiste ja meeste püksikud. Prügi sortimisele on tähelepanu pööratud mitmete Viljandi pärimusmuusika festivalide vältel.

Keskkonnahoidlikul külastajal soovitame näiteks korduvkasutada joogitopse või miks mitte võtta kaasa lausa oma jooginõu.

Viljandi pärimusmuusika festivalil on olnud tavaks ka Folgirong, mis on igati keskkonnasõbralik algatus.

Eestis on rohelise festivalikorralduse valdkond veel üsna lapsekingades, kuid vaikselt areneme ka meie. Eks esialgu tuleb õppida suurematelt välismaisetelt festivalidelt, kuid üha enam leiab keskkonnasäästlikke lahendusi ka meie oma festivalidelt.“

Viru Folgi ajal on mitmete käsmukate aiad külastajatele avatud - pakutakse isetehtud kooke, muffineid, kala, koduõlu jms. Külastajad saavad kodukohvikutes aega veeta ning head-paremat maitsta. Nii mõnigi festivalilt tõuke saanud kodukohvik on avatud juba terve suve. Suurtoitlustajatele, kes on festivalile tulnud, neile oleme andnud signaali, et nad ei pakuks traditsioonilist burgerit ja grill-liha, iga aastaga tuleb kvaliteetset, korralikku toitu üha juurde. Mitmed kohvikud on spetsialiseerunud ka taimetoitlastele.

Algatuseks tasub külastajal läbi mõelda festivalile tulemise viis. Eestlased on suur autorahvas. Kui vaadata neid tohutuid autohulkasid, mis Käsmu tulevad, siis tekib mõte, et inimesed võiksid tähelepanu pöörata ka alternatiivsetele transpordivormidele. Alates eelmisest aastast on meil Käsmu-Võsu ristis suur tasuta parkla, et autod saaks jätta festivalialast kaugemale. Parkla ja Käsmu vahet käib iga paarikümne minuti tagant tasuta buss, see hoiab Käsmut ummistumast. Lisaks sõidab Tartust ja Tallinnast kohale Looduse Omnibuss. 

Lisaks muusikale on Viru Folgil alati olnud olulisel kohal keskkond. Meil on eraldi keskkonnaprogramm, mille raames toimub erinevaid matku ja loenguid. Keskkonnaharidust propageeritakse nii suurtele kui väikestele."

Surfilaagri (10.-13. juulil Roosta Puhkekülas) esindaja Helen Unt: "Meil on Surfilaagis ametlik korduvkasutatav tops, mille saab lunastada 1–eurose pandi eest ning hiljem soovi korral tagastada. Jooke serveeritakse müügilettides ainult topsi ning turvameeskond konfiskeerib kõik ühekordsed nõud.

Jäätmemajanduse haldamiseks oleme kaasanud kolm partnerit – Eesti Pandipakend, Pakendikeskus ning TVO. TVO kannab Surfilaagris hoolt segapakendite kogumise ja taaskasutamisse suunamise eest ning varustab laagrit vajalike kogumisvahenditega.

Pandipakendi, TVO ja Eesti Purjelaualiidu ühistööna valmivad värvilised prügijaamad, kuhu külastajad juhiste abil enda jäätmed muretult koguda saavad. 2012. aastal koguti pandipakendeid üritusel 116 kotti ehk umbes 14 000 pandipakendit, mis on märkimisväärne summa.

Pandipakend korraldab nii lastele kui ka täiskasvanutele loenguid ja lühiseminare, kus saab ennast keskkonnahoiu valdkonnas harida. Lasteprogrammis saab sorteerimismängu mängida, täpsust visata, looduspilte värvida, katsuda prügist ümbertöödeldud uusi materjale nagu helbed või graanuleid ning võita põnevaid auhindu.

Oleme varasemalt korraldanud laagribussi Tallinnast Roostale, kuigi enamik inimesi eelistab tulla autoga. Paneme kommunikatsioonis südamele, et inimesed autot jagaks ja üksi-kahekesi kohale ei sõidaks. Esiteks napib meil juba füüsiliselt ruumi ning teiseks on parkimine laagrialal tasuline. Samuti jälgime, et samblikele ei pargitaks – tegu on siiski looduskaitsealaga.

Keskkonnateadlikkus on eestlaste hulgas viimastel aastatel oluliselt tõusnud tänu erinevatele kampaaniatele ning meedia tähelepanule. Paljude jaoks on prügi sorteerimine täna igapäevane loogiline toiming ning soovime, et ka üritusel oleks kõik tingimused säästva käitumise jaoks olemas. Tunnistan, et leidub inimesi, kes kasvõi topsi kasutamise üle nurisesid, kuid enamik inimesi mõistab põhjuseid ning uue korraga harjutakse ruttu.

Tegelikult avanes peale 2012. Aasta Surfilaagrit telklaagri ümbruses ja rannas hoopis teistsugune pilt, kui aasta varem. Prügi praktiliselt ei olnud, seega oli roheline suund väga hea idee."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta