Möödunud nädala alguses toimus Tallinnas regiooni suurim rohetehnoloogia konverents GreenEST Summit 2020, mille raames arutleti rohelise energia, rohepöörde, tulevikutoidu ning targa linna lahenduste üle. Sündmus tõi kokku kohalikud ja rahvusvahelised avaliku- ja erasektori eksperdid, rohetehnoloogia iduettevõtted ja suurkorporatsioonid ning investorid.

Konverentsi juhatas sisse Cleantech ForESTi juht Erki Ani, kes märkis, et kuigi Eesti on oma digiühiskonna poolest tuntud ning meil on maailma suurim ükssarvikute arv per capita, on rohetehnoloogia vallas vaid üksikuid tuntud tegijaid. „Nemad ehitavad Eesti rohetehnoloogia kogukonda. Meie iduettevõtete kogukond on väga tugev, kuid meie jätkusuutlike iduettevõtete kogukond on isegi tugevam,“ lisas Ani.

GreenEST Summit on konverentsi peakorraldaja ning Tehnopoli rohetehnoloogia juhi Ragmar Saksingu sõnul esimene üleriigiline initsiatiiv, kus kõigil rohetehnoloogia valla tugiorganisatsioonidel on üks ühine eesmärk. „Sel aastal organiseerisime konverentsi esmakordselt koos 16 organisatsiooniga – ühine korraldamine lõimib rohekogukonda ning sillutab tee ka edasiste ühiste koostööprojektideni,“ lausus Saksing.

Tutvu ürituse galeriiga!

Broneeri pilet järgmiseks aastaks!

Lisaks sisukatele kõnedele ja arutelupaneelidele toimus konverentsil ka virtuaalne liftikõnede võistlus, mille raames 21 erinevat rohetehnoloogia iduettevõtet esitlesid enda innovatiivseid lahendusi. Publiku hääletuse tulemusena osutus võitjaks Nutiparkla.

Uurisime konverentsi muljeid Nutiparkla asutajalt Khuldoon Bukharilt ning Vokbike’i asutajalt Indrek Petjärvelt.

Kuidas teie jaoks konverents möödunud on?

Petjärv: Tegusalt – tegu oli esimese konverentsiga, kus me VOK ratast näitame. Enne ürituse algust tegime kolm ööd ja päeva väga karmi tööd, eesmärk oligi GreenESTiks kõige uuem prototüüp valmis saada ning see õnnestus meil hästi. Üleüldiselt võime öelda, et oli edukas üritus.

Bukhari: Saime demoalalt väga häid tutvusi ja väärt nõu, niiet ma ütleksin, et väga tore on olnud.

Mis oli teie jaoks konverentsi juures kõige meeldejäävam?

Petjärv: Üldiselt oli meeldejääv, et vähemalt 20-30 inimest proovis meie VOK rattaga sõita. Kõigile meeldis ja see oli intuitiivne – polnud vaja mingisugust koolitust teha. See on olnud ka üks põhieesmärke selle sõiduki tegemisel, et kui tahame seda jagamisse panna, siis ta peab olema väga lihtsasti õpitav. Mulle tundub, et see õnnestus meil hästi, validatsioonina oli üritus väga hea.

Bukhari: Saime kaks väga head tutvust klientide poolest. Mulle väga meeldisid iduettevõtted, kes siin olid – mõned neist teevad suurepärast tööd. Proovisin nende tooteid ning loodan väga, et nad saavad turule ning mul avaneb võimalus nende tooteid osta.

Milleks on meil selliseid rohekonverentse vaja?

Petjärv: Ma arvan, et see on hea võimalus tulla valdkonna inimestel kokku, arutada ja õppida üksteise vigadest, kogemustest. See on hea koht, kus valdkonna eksperdid saavad kokku tulla ja arutada.

Bukhari: See toob perspektiivi teise dimensiooni. Olin siin umbes kuu aega tagasi Latitude59 raames, mille ainsaks fookuseks oli raha kaasamine – see oli liiga kapitalislik ja rahale keskendunud. Sedalaadi konverentsid panevad mõistma, et ei pea mõtlema ainult rahale – raha saab teenida ka mõeldes suurematele üleilmsetele muutustele. Seejuures tuues kasu kõikidele ühiskonnaosadele, muutes meie elu paremaks ning tuues raha sisse. Minu arust on suurepärane, et meil on selliseid iduettevõtteid ja et me neile tähelepanu pöörame.

Mis on iduettevõtete roll erinevate kliimaprobleemide lahendamisel?

Petjärv: Kuna kliimaprobleemid on sellised, kus tuleb ülikiiresti tegutseda, siis ma arvan, et iduettevõtete paindlikkus võib olla üks võtmetest, mis tagab kiire tegutsemise ja efektiivsed lahendused. Kui vanakooli ettevõte hakkab enda meelest innovatsiooni tegema, siis on vähemalt viis aastat kõigepealt arutelu ning alles siis jõutakse mingi otsuseni. Ma arvan, et kuna problem on nii aktuaalne, siis tuleb ülikiirelt tegutseda ja iduettevõtlus on selleks parim variant.

Bukhari: Minu arust on iduettevõtted julgemad, nad saavad korporatsioonidest julgemaid same teha. Neil on tegutsemisel tohutu teotahe ja motivatsioon ning neil pole ka palju mida kaotada, seega on neil parem katsetada erinevaid asju. Mida rohkem sa katsetad, seda rohkem sa õpid, mis töötab ja mis mitte – see on üks põhjus, miks ma arvan, et iduettevõtted on rohetehnoloogiate testimiseks suurepärased.

Üritusel oli kohapeal 130 inimest ning ülekande vahendusel jälgis 224 inimest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta