Novembrist veebruari lõpuni kestva jahi eesmärk on ohjata hundi arvukust ja selle kaudu vähendada ning ennetada kiskjakahjustusi.

Esmane küttimismaht – 140 isendit – on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud. Seetõttu ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita. Küttimismahud kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures viiele ohjamisalale (Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Tartu-Jõgeva ja Põhja-Läänemaa) esimeses osas küttimismahtu ei kehtestata.

Küttimismahtude määramisel võttis Keskkonnaamet aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.

„Hundil läheb Eestis hästi, toitu on tal metsas piisavalt ning kärntõbi ei ole väga suur probleem. Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundi pesakonna olemasolu, hinnanguliselt on pesakondi Eestis kuni 32. Eesmärk on tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel. Küttimise maht lähtub kehtivast suurkiskjate ohjamiskavast, mis kehtib aastani 2021,“ lausus Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Ta täpsustas, et praegu koostatakse ka uut suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava, millega muu hulgas vaadatakse üle hundi kaitse eesmärgid ning jahi korraldus järgmiseks kümneks aastaks. „Kava koostamise raames plaanitakse kõigi osapooltega arutelu, kuidas säilitada meie metsade jaoks nii vajalikku ja omast liiki ning hoides samal ajal kahjud kontrolli all.“

Sel aastal on Keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 237 hundi põhjustatud kahjustusjuhtumit, neist enim toimus Harju, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 477 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 933 – neist 405 murti Raplamaal. Lisaks on hundid tänavu murdnud 12 veist, 5 kitse ja 30 koera. Seetõttu lubatakse enim hunte küttida Järva (20), Harju (14), Pärnu-Rapla (15) ja Lääne-Viru (15) ohjamisaladel.

Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka jooksvalt täiendavat küttimismahtu määrata.

„Oluline on ka kiskjakahjudest Keskkonnaametile teada anda, sest nii saab vajadusel küttimist juba konkreetsemalt suunata,“ toonitas Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

Tuletame meelde, et hundi rünnakute tõenäosust vähendavad oluliselt ka kariloomade kaitseks kasutatavate ennetusmeetme rakendamine – need on hoolikalt kontrollitud ja korralikult pingestatud kiskjatõrjeaiad ning karjavalvekoerad. Keskkonnaamet hüvitab kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses.

    Möödunud jahihooajal tohtis Eestis küttida 87 hunti. Nendest kütiti 64 hunti. 2020. aastal on enne jahiaja algust välja antud 16 eriluba huntide küttimiseks Harju, Rapla ja Põlvamaal. Nendest on seni realiseeritud üks luba Harju maakonnas.
    Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
    Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaardi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta