Nagu  maailm mu ümber, nii olen ka mina viimastel aastatel järjest rohkem hakanud mõtlema sellele, kuidas mina mõjutan loodust, loodus mind ning kuidas saaksin veelgi väiksema jalajäljega elada. Kuna olen ise tegev visuaalidega, siis see küsimus kandus ka minu loomingusse. Kuidas luua veelgi looduslähedasemalt? Kas värvi on võimalik algusest lõpuni ise teha? Kui sõltuv on mu looming poetoodetest?

 

Umbes aasta tagasi sai alguse mu teekond taimsete värvide maailmas. Märtsi lõpus tõin koju peotäie Viljandi järve äärest korjatud lepakäbisid- ja urbi. millest valmiski mu esimene taimne tint. Juba esimesest hetkest võlus mind kõik selle juures - alates protsessist lõpetades kaunite tekstuuriga paberil. Ja teadmisest, et kõik see tuleb taime enda väest.  Nii järgnesid poolaasta jooksul eksperimendid kohvi, paiselehe, metsvitsa, vesikanepi, leedri ja tindikuga.  Metsvitsatindi valmimisel täitis kauni sooja kollase nägemine mind kirjeldamatu rõõmuga. Teadmised värvitaimedest on juba ammustest aegadest olemas. Tuleb need lihtsalt tänapäeva tuua.

Oma kirgliku suhtumise tõttu selle teema vastu otsustasin, et tahan taimsete värvidega edasi tegeleda, arendada tinte paremasse konsistentsi ning hakata katsetama pigmentidega, mis võimaldaks valmistada ka akvarelle. Tahan jõuda sinnamaale, et saaksin lõpuks kõike seda ka maailmaga jagada. Pikk, kuid põnev protsess. Tean, et see on võimalik, sest Eestist väljaspool on täiesti toimivaid valmistajaid, igaühel oma nišš. Eks see pigem niššiasi olegi, sest kõiki taimevärv ei kõneta ning tihti valitakse pigem harjumuspärane.

Aga miks see kõik  üldse oluline on?

Nimelt kunstnikel puudub praegult tõhus kontroll keskkonnamõjude üle. Mitmete praegu kasutatavate pigmentide kaevandamisel tekivad mürgid, mis jõuavad hiljem keskkonda. Samuti mõjuvad mitmed pigmendid  elusolenditele toksiliselt. Kui paljud kvaliteetsed pigmendid on toodetud Euroopas, Jaapanis ja USA-s, siis tööstuslike pigmentide tootmist suunatakse järjest rohkem kolmandasse maailma (eriti Hiinasse, Indiasse), kus keskkonnaalased seadused toimivad teistmoodi. Seepärast saab seal nii odavalt toota. Värvide tootjad enamasti ei avalda, kust nad pigmente ostavad, ning pole ka lihtsaid viise, kuidas pääseda ligi näiteks Hiina või India tootjate usaldusväärsetele keskkonnamõju aruannetele. See puudutab nii kunstnikke kui ka lapsi ja lapsevanemaid.

Mis on minu plaan?

Tahan anda võimaluse teha kunstnikel teadlikumaid valikuid. Tahame hakata tootma Eestis käsitööna taimedest valmistatud pigmente, tinte, akvarelle. Samuti teha töötube ja koolitusi, et teadmisi jagada. Looduslik pigment annab inimesele kontakti värviga, mille saamislugu ja koostis on teada. Taimne pigment ei põhjusta allergiaid ning on biolagunev.

Osalen praegult endalegi ootamatult ka Negavati konkurssil, kuhu oodatakse noorte roheideid. Meie tiim RÜÜS on parasjagu jõudnud rahvahääletuse vooru. Kuigi arendan seda ettevõtmist vaikselt niikuinii, siis Negavati toetusprogramm oleks niivõrd panustav ja protsessi kiirendav. Saaksime suhelda oma ala asjatundjatega ning kogu seda teemat palju professionaalsemale tasemele viia.  Ja mõtle kui veel rahastuse saaks...

No igatahes. Kui soovite toetada, siis oma hääle saate anda kuni 8. märtsi südaööni siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta