Kujuta ette, et laual on 9 taldrikutäit hõrku pastat. Üks õnnelik saab süüa, 8 portsjonit lähevad aga otse prügikasti. Tundub ebamõistlik? Selliselt on aga üles ehitatud meie praegune toidusüsteem.

Toidutootmise väheräägitud ebatõhusus

Olenemata sellest, millist toitu eelistame tarbida, peame tunnistama praeguse loomadel põhineva toidusüsteemi ebatõhusust. Miljardid loomad, keda globaalselt toiduks kasvatame, vajavad ruumi, hiiglaslikes kogustes teravilja ja vett ning väga palju aega. Lisaks peame sellise suure hulga loomade toodetud väljaheited kuidagi majandama. Kõikidest lihaliikidest „efektiivseim“ on kanaliha: 1 kalori kanaliha tootmiseks on tarvis 9 kalorit sööta. Siin peitubki meie toidusüsteemi suurim toidukadu: selle protsessi käigus kaotame 800% kaloritest ning kulutame 800% rohkem maad ja vett.

See on küllaltki ebatõhus viis, kuidas ära toita 10 miljardit inimest, kes elavad maakeral aastaks 2050. Samuti teeb see pea võimatuks meie kliimaeesmärke saavutamise: ÜRO eksperdid on jõudnud järeldusele, et loomakasvatus põhjustab rohkem kasvuhoonegaase kui kogu maailma transpordisektor.

Kolm tuleviku toidusüsteemi sammast

Nagu ka paljude teiste suurte väljakutsete puhul, päästab meid inimese leidlikkus ja nupukus – teisisõnu tehnoloogia. Kuna liha koosneb rasvadest, aminohapetest, mineraalidest ja veest, on teadlased ja kulinaariaeksperdid välja töötanud paremad viisid, et toota sama maitse ja tekstuuriga tooteid.

Taimne liha. Bill Gates ja Richard Branson ei enam sugugi ainsad, kes usuvad, et taimne liha on toidu tulevik: ettevõtted nagu Impossible Foods ja Beyond Meat on saanud miljardites dollarites investeeringuid nii tuntud riskikapitalifondidelt kui ka USA lihatööstuse hiiglastelt. Taimsed lihatooted on saadaval üle kogu maailma ning aitavad juba praegu märgatavalt vähendada meie ökoloogilist jalajälge. Selleks võime näiteks Taimse Teisipäeva puhul taimset burgerit nautida – meeldivamat viisi oma keskkonnamõju vähendamiseks on ilmselt raske leida! Üks tuntuimatest taimsetest lihatoodetest, Beyond burger, mis ka Eestis laialdaselt kättesaadav, on näiteks USAs paigutatud lihaletti, sest selle maitse, tekstuur ja kvaliteet ei lase seda kuhugi mujale paigutada.

Kultiveeritud liha. Teine põnev tehnoloogia, mis toob kahtlemata leevendust praegusele olukorrale, on kultiveeritud liha. Kuna inimese kudesid on meditsiinis kasvatatud juba aastaid, tekkis teadlastel mõte, et ka loomade tüvirakkudest on võimalik liha kasvatada. See võimaldab märgatavalt ressursse kokku hoida, sest kultiveerimisel kasvatatakse ainult lihaskude, mitte kogu loom – kogu protsess nõuab tunduvalt vähem maad, vett ja aega kui traditsiooniline lihatootmine. Esimene kultiveeritud toode on juba müügil Singapuri restoranis 1880, kus USA ettevõtte Eat Just kultiveeritud kana saab mekkida 23 USA dollari eest.

Fermentimine. Kolmas tehnoloogia, mis on viimaste aastatega jõuliselt tulnud kahe eelneva kõrvale, on fermentimine. Inimkond on juba aastasadu tootnud sel moel õlut ja kombucha’t. Nüüd oskame fermentida ka piima, jogurtit, juustu, mune ja paljusid teisi tooteid. USA jaekaubanduses on juba praegu saadaval fermenditud piimast valmistatud jäätis Brave Robot hinnaga 5,99 USA dollarit. Ettevõte Perfect Day, mis tegeleb piimatoodete fermentimisega, on endale eesmärgiks seadnud piimatööstuste varustamise loomavaba piimapulbriga. Selle eesmärgi potentsiaalset keskkonnamõju on raske ülehinnata, sest piimapulbri baasil valmib koguni 80% piimatööstuse toodangust.

Tõhusama toidusüsteemi poole

Tehnoloogia on ka varem aidanud inimkonnal loobuda loomade kasutamisest ja tõhusamatele süsteemidele üle minna. Üks lihtne näide: 19. sajandi lõpus oli tänavatel nii palju transpordiks kasutatavaid hobuseid, et sõnniku probleem tundus ületamatu. 20. sajandi algul aga pani Henry Ford kokku auto ning mõne aastakümnega lõpetati laialdane hobuste kasutamine transpordivahendina.

Taimne ja kultiveeritud liha ning fermenditud tooted on piltlikult öeldes meie toidusüsteemi autod. Esimesed näidised on juba saadaval ning nüüd on vaid aja küsimus, kui algab nende suures mahus tootmine. Lootust ja ootust on palju, sest see võimaldaks meil mitte ainult 10 miljardit inimest ära toita, vaid ka kordades vähendada meie toidusüsteemi keskkonnamõju. Samal ajal ei pea me loobuma toidunaudingutest, sest need tooted sihivad inimestele juba praegu tuttavaid ja armastatud maitseid. Esimesi samme saame teha juba praegu, alustades lihatoodete asendamisega mõnel korral nädalas taimsete alternatiividega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta