Soome loomaõiguste organisatsiooni Oikeutta eläimille avaldatud videomaterjalid paljastavad laiaulatusliku vägivalla kasutamise koerte treenimisel. Videotes on näha koerte väärkohtlemist, peksmist, jalgadega löömist ja kägistamist ning üks vägivalda kasutav treener on käinud ka Eestis koolitusi tegemas. Mõned koerad kannavad ka elektrilisi kaelarihmasid ning neile antakse tugevaid ja pikki elektrilööke.

Videod on salaja filmitud Soome Saksa Lambakoerte Ühingu ja selle alamliitude korraldatud koolitustel. Saksa Lambakoerte Ühing on Soome suurim tõukoerte ühing, mis on keskendunud ainult ühele tõule. Videotel on näha teenistuskoerte treenimist spordialana, mis on tuntud kui IGP või Schutzhund. Koeri ei treenita teenistuskoerteks, vaid tegu on pelgalt hobiga. Materjali hulk näitab, et vägivaldsed meetodid ei piirdu ainult mõne koeraomanikuga, vaid vägivaldse treenimise kultuur on IGP harrastajate seas laialt levinud.

Oikeutta eläimille avaldatud videod on üles võetud Lõuna-Soome linnades Paimios ja Loviisas. Suurem osa videotest on filmitud treeningväljaku ääres olevas metsas, seega polnud treenerid filmimisest teadlikud. Mõned kaadrid filmiti siseruumis olevasse treeningalale jäetud kaameraga.

“See oli ainus võimalus saada koerte vastase vägivalla kohta asitõendeid,” kommenteeris Oikeutta eläimille kampaaniajuht Kristo Muurimaa. “Enne filmimist teatati käitumisest Saksa Lambakoerte Ühingut ja järelevalvet teostavat veterinaari, kuid see ei viinud kuhugi. Ühing eitas kõike ning võimud ei saanud ilma veenvate asitõenditeta sekkuda. Nüüd on meil asitõendid olemas ja see vägivald peab lõppema.”

Pärast videote avaldamist peatas Soome kenneliliit Kennelliitto kõik IGP treeningud ja sellega seotud tegevused. Nende sõnul saab tegevus jätkuda alles siis, kui tuvastatud puudused on kõrvaldatud ning kõik tegevused vastavad loomade seadusele ja toetavad loomade heaolu.

Oikeutta eläimille esitas kuriteoteate 15 videos nähtava koeratreenija ja abistaja ning kolme ühingu vastu. Üks treener, kelle kohta kuriteoteade esitati, on organisatsiooni sõnul käinud ka Eestis koolitusi tegemas.

Eesti meediaga jagas videomaterjali loomade eestkoste organisatsioon Loomus, kelle sõnul viitavad salajased kaadrid laiemale probleemile. “Koeri nimetatakse inimese parimaks sõbraks ja enamasti näitavad inimesed kasside-koerte vastu üles rohkem hoolivust,” rääkis Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post. “Kui aga juba koertega käitutakse nii vägivaldselt, siis kuidas on lood teiste loomadega? Ükski loom ega inimene ei peaks taolist vägivalda kogema ning sellisele käitumisele ei ole õigustust. Kutsume üles ka eestlasi märkama vägivaldset kohtlemist loomade suhtes ja sellest teada andma.”

Oikeutta eläimille on palunud ka politseil uurida, kas treeningmeetodid on kooskõlas seadusega. Loomade heaolu käsitlevad õigusaktid keelavad loomade vägivaldse kohtlemise ja ebavajaliku kannatuse tekitamine. Samamoodi on keelatud ebamõistlik korrale allutamine ja treenimine ning liiga karm kohtlemine.

“Kui looma peksmine ja elektrilise kaelarihma kasutamine koeraspordis ei lähe ebavajaliku piina ja kannatuste tekitamise alla, siis mis üldse läheb?” küsis Muurimaa.

Videos on näiteks näha, kuidas koertele antakse elektrilööke, mille tagamõte on hirmu ja valu kaudu esile kutsuda kaitsetungi. Eesmärk on saada koer hammustama treenija abilise kaitsevarrukat, seda korraks kinni hoidma ning seejärel lahti laskma. Koertele ei öelda, et nad lahti laseksid, vaid selle asemel tõmmatakse rihma pingule ja kägistatakse seeläbi koeri, mistõttu on nad sunnitud lahti laskma. Koeri karistatakse ka siis, kui nad lasevad lahti liiga ruttu, seega pole koertel võimalik vägivalda vältida.

Oikeutta eläimille sõnul vajavad loomade heaolu puudutavad õigusaktid kiiret reformi. Aluseks tuleks võtta loomade heaolu, mitte loomade ära kasutamisest saadav tulu. Organisatsioon leiab, et keelata tuleks füüsiline ja vaimne sundimine ning vägivalla kasutamine loomadel. Samamoodi tuleks keelata kõik vahendid, mida sellisteks tegevusteks kasutatakse.

Video.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta