MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) ja tema algatas petitsiooni, millega nõuab Looduskaitseseaduse muutmist, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. “Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!” kogus esimese pooleteise päevaga Riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja

Õiguskantsleri seisukoht on, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks nende sigimisperioodil kaks kuud alati 15. aprillist. Ometi ei ole ükski keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Pesitsusrahu petitsiooniga nõutakse, et raiepiirangud sigimisperioodil ei vajaks keskkonnaministripoolset väljakuulutamist, vaid kehtiks igal juhul ja alati.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) tegi eelmisel kevadel Keskkonnaministeeriumile ettepaneku täiendada Looduskaitseseadust nii, et sigimisperioodil oleks kaitstavatel loodusobjektidel metsaraie keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini ja mujal metsamaal 15. aprillist kuni 15. juulini.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud analüüs „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed” näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, mille käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad.

Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas. Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti. Looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb suuremal osal euroliidu territooriumil, ja seda mõnel juhul väga kiiresti. Kõigi euroliidu maade aruannete järgi näitavad  linnuliigid 25 %-st langustrendi. Selline vähenemine kujutab peamiselt bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu endast tõsist ohtu looduskeskkonnale.

Igal soovijal on võimalik anda oma toetusallkiri siin.

Rahvaalgatuse koostamisel osales Eesti Ornitoloogiaühing. Algatusega on tänaseks ühinenud 25 Eesti looduse ja kultuuri eest seisvat kodanikeühendust.

Seda, et Eesti peab võtma vastutuse liigirikkuse säilimise eest ja tagama metsaelanike kodurahu, peavad ühiselt oluliseks Eesti Roheline Liikumine, Eesti Metsa Abiks, Erakond Eestimaa Rohelised, Bioneer.ee, Hiite Maja, Maavalla Koda, Eesti Tulevikuerakond, Kose valla Loodusselts, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Niilusoo, SA Keskkonnateabe Ühendus, Studio Viridis Loodusharidus, Muraste Looduskool, Fridays For Future Eesti,  Vastuhakk Väljasuremisele (XR) Tallinn, MTÜ Rannamänniku kaitseks, MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Roheline Läänemaa, MTÜ Kogukonna Metsad, Noored Rohelised, Eesti Vegan Selts, Loomus, Roheline Kogukond, Eesti Kultuuri Koda ja Eesti Püsimetsaühistu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta