AS Tallinna Vesi võtab koostöös Rohetiigriga fookusesse vee tarbimise jalajälje vähendamise ning soovib tõsta inimeste teadlikkust selle osas, kuidas oma igapäevase tarbimise käigus vett kokku hoida.

 Tallinna Vee tootmisdirektor Aleksandr Timofejevi sõnul on vesi üks tähtsamaid loodusressursse, mida on oluline jätkusuutlikult kasutada ning seda mõtteviisi soovitakse jagada ka nii ettevõtte klientide kui ka kõigi tarbijatega.

„Eesti suurima vee-ettevõttena tunnetame vastutust teha oma igapäevatööd looduskeskkonda väärtustades ja tõsta tarbijate teadlikkust, et neil oleks lihtsam teha keskkonnasõbralikumaid valikuid.“

Mai alguses liitus Tallinna Vesi Rohetiigriga, et koostöös tõmmata tähelepanu toidu raiskamisele ja toidu tootmiseks vajalikke ressursside, näiteks puhta vee kulu vähendamisele.

Timofejevi hinnangul ei mõtle enamik inimesi selle peale, milline on nende igapäevaste tarbimisvalikute vee jalajälg. Water Footprint statistika alusel kulub ühe kilogrammi sealiha tootmisele 5988 liitrit vett. Sama koguse veiseliha tootmisele aga lausa 15 400 liitrit vett. Nisujahust 1-kilose saia tootmiseks läheb keskmiselt 1608 liitrit vett, sama koguse kartulite kasvatamisele 290 liitrit ja tomatite jaoks 215 liitrit vett.

„Eesti inimene viskab aastas ära keskmiselt 173 kg toitu. Koostöös Rohetiigriga tahame sellist ressursside raiskamist vähendada ja tõsta tarbijate teadlikkust äravisatud toidu keskkonna jalajälje osas. Kui suudame ühise pingutusena vähendada toidu raiskamist, siis väheneb ka toidu tootmiseks vajalike ressursside, näiteks vee, aga ka tööjõukulu, kütuse jmt ressursside raiskamine,“ tõi Timofejev välja.

Tema kinnitusel on Tallinna Vee jaoks oluline otsida võimalusi jätkusuutlikumaks vee tootmiseks ning seda soovitakse saavutada koostöös tarbijatega. „Iga inimene saab anda oma panuse toidu ja vee raiskamise vähendamisse. Rohetiiger aitab tõsta nii ettevõtjate kui tavainimeste teadlikkust ja muuta hoiakuid vastutustundlikuma ressursside kasutamise suunas.“

Rohetiigri juhi Eva Truuverki sõnul on vett kui ressurssi vaja kasutada säästlikult nii iga inimese igapäevases tarbimises kui ka ettevõtetes ja tootmises.

„Seejuures on oluline kogu vee ringlus. Iga ettevõtja saab läbi mõelda vee kasutamise oma ettevõttes. Alates sellest, milline vesi on koosoleku ajal laual, kuni selleni, et kas on võimalik mõnede tootmisprotsesside juures kasutada sadevett või mõne eelmise protsessi käigus kasutatud vett. Iga inimene aga võiks mõelda, kus on igapäevases veekasutuses tema võimalus kõige rohkem kokku hoida, kus on tegelik mõjukoht ja siis püüda see murekoht nutikalt ümber disainida.“

Timofejev lisas, et Tallinna Vesi soovib julgustada inimesi eelistama joogiks kraanivett ning suhtuma ka kanalisatsiooniteenusesse vastutustundlikult, vältides ummistuste tekitamist ning seeläbi reostuse loodusesse sattumist.

Lisaks koostööle Rohetiigriga viib Tallinna Vesi vee tarbimise keskkonna jalajälje vähendamiseks tänavu kevadel läbi kampaaniat kooliõpilaste hulgas. Kampaania „Veendumus“ eesmärgiks on tõmmata tähelepanu kraanivee joomise eelistele võrreldes pudeliveega. Kampaanias lööb kaasa 336 noort, kes töötavad välja reklaamikampaaniat keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja kraanivee eeliste teadvustamiseks.

Tallinna Vesi peab oluliseks ka rohelise energia osakaalu suurenemist turul ning võimaldab tänu veepaisudele tööta hüdroelektrienergiat.„2021. aasta alguses omandasime uue tütarettevõtte, et ühe võimaliku lahendusena toota biometaani reoveepuhastusprotsessi tulemusena tekkivast biogaasist. Pakkudes veeteenuste osutamisel tekkivaid taaskasutatavaid ressursse rohenergeetika turul, saame  anda oma panuse jätkusuutlikumaks veemajandamiseks,“ tõi Aleksandr Timofejev välja.

Lisainfo Rohetiigri toidu ja kaasnevate ressursside raiskamise vähendamise kampaania kohta https://rohetiiger.ee/hoiatoitu/ja Tallinna Vee kraanivee eelistest rääkiva konkursi kohta www.veendumus.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta