Soome Kiirguskeskuse (STUK) 13. oktoobri teadaande kohaselt mõõdeti Helsingis asuva õhuseirejaama kogutud proovist väikesed kogused tehislikke radioaktiivseid aineid. Eesti Keskkonnaameti kiirgusosakonna õhuseirejaamade kogutud proovide mõõtmisel normist kõrvalekaldelisi tulemusi ei leitud.
- Tarbimine ja tervis
- 16. oktoober 2015
Helsingi õhuseirejaam tuvastas ajavahemikul 5.-6. oktoober 2015 õhust väheses koguses mangaani, koobaltit ja tseesiumi (Mn-54, Co-60, Cs-134 ja Cs-137). Mõõdetud kogused on umbes üks miljardik sellest kogusest, mille puhul oleks vajalik viibida inimestel siseruumides. Kuna tehislike radioaktiivsete ainete hulk õhus oli väga väike, puudub ka mõju inimese tervisele.
Eesti Keskkonnaameti kiirgusseirevõrk koosneb kolmest õhuseirejaamast Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres, kus mõõdetakse pidevalt kiirgustaset. Kogutud proovide mõõtmisel selgus, et tehislike radionukliidide kontsentratsioon Eestis ei erinenud tavapärasest. Õhus sisalduvad radionukliidid kogutakse kord nädalas suure võimsusega filterseadmetes asuvatele filtritele ning seejärel analüüsitakse filtreid Keskkonnaameti kiirgusosakonna laboris. Nimetatud meetodiga on võimalik tuvastada ka väga väikeseid kõrvalekaldeid tavapärasest kiirgustasemest. Vajadusel on võimalik proovide kogumissagedust suurendada, kui on alust kahtlustada, et radionukliidide kontsentratsioon õhus võib olla kõrgem. Samasuguse metoodikaga teostatud mõõtmisele põhinesid ka Soome Kiirguskeskuse tulemused.
Lisaks õhuseirejaamadele kuuluvad Eesti kiirgusseirevõrku kiirgushädaolukorrast varajase teavitamise eesmärgil ka 15 täisautomaatset gammakiirguse seirejaama, mis paiknevad ühtlase jaotusena üle kogu Eesti. Jaamad edastavad kiirgustaseme andmeid iga 10 minuti tagant ja looduslikust kiirgusfoonist suurema kiirgustaseme tuvastamise korral jõuab vastav sõnum viivitamatult Keskkonnaameti kiirgusosakonna ööpäevaringse valmisolekuga valveisikuni. Helsingis mõõdetud tehislike radionukliidide sisaldus on niivõrd väike, et ei saa põhjustada muutusi üldises looduslikus kiirgusfoonis, mistõttu muudatusi Eesti täisautomaatsete kiirgusseirejaamade poolt mõõdetavas gammakiirgusfoonis ajavahemikul 5.-6. oktoober samuti ei leitud.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskari sõnul leidub nii inimestes kui ka meid ümbritsevas keskkonnas alati vähesel määral radionukliide ja seega ka ioniseerivat kiirgust, mis annab inimesele loodusliku kiiritusdoosi. „Inimese kogu keha kiiritust väljendava doosi mõõtühik on siivert. Näitena võib tuua, et kosmiline kiirgus annab aastas 0,3 millisiiverti (mSv) suuruse kiirgusdoosi, inimkehas sisalduvad radionukliidid umbes 0,2 mSv ning maapinnast ja ehitistest lähtuv kiirgus 0,5 mSv suuruse doosi. Seega tuleb arvestada sellega, et vähesel määral looduslikku radioaktiivsust leidub kõikjal inimeste ümber,“ selgitas Puskar.
Keskkonnaameti kiirgusosakond tegeleb kiirgustaseme mõõtmise ja kiirgusohutushinnangu andmisega, samuti mõõdetakse radooni taset. Keskkonnaameti kiirgusseirevõrk on hiljuti tänu Eesti-Šveitsi koostööprojektile uuendatud ning vastab igati kaasaegsetele nõuetele.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
