Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee sõnul puudub Eestis hetkel laiapõhjaline ülevaade sellest, kuivõrd turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

„Tervikpildi mõistmiseks kogume statistiliste meetodite abil ja täielikult vastajate privaatsust kaitstes kokku elanike kogemustele tugineva info ning viime läbi põhjaliku analüüsi, et seejärel parendada vägivallaennetust ning abi pakkumist riigis. Uuringutulemused on aluseks, et tõsta nii iga indiviidi kui ka ühiskonna heaolu.“

Laiaulatusliku suhteuuringu eesmärk on koguda infot vaimse ja füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise ning peidetud vägivalla kohta inimsuhetes koduseinte vahel, aga ka tööl, koolis ja mujal. Samuti heidetakse valgust abi otsimise praktikatele ja selle kitsaskohtadele. Suhtemustrite paremaks mõistmiseks uuritakse inimeste kokkupuuteid väärkohtlemisega nii praeguse kui endise partneritega, aga ka lapsepõlves.

„Uuringu tulemused aitavad mõista, kus ja millises vormis Eesti elanikud väärkohtlemisega enim kokku puutuvad ning milline pilt joonistub välja eri piirkondadest. Saame teada, kes on peamised haavatavad sihtrühmad, millised on vägivalla riski- ja kaitsetegurid ning abivajamiseni viia võivad trajektoorid. Muuhulgas soovime hinnata, kui kaugel on Eesti ühiskond oma inimõiguste ja sotsiaalpoliitilises arengus ning milline on meie positsioon teiste Euroopa riikidega võrreldes,“ selgitas Lee. Ta lisas, et sama uuring viiakse läbi ka teistes Euroopa Liidu riikides.

 

Vägivalda kogetakse eri moel ja kohtades

 

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei esine vägivalda ainult kodu suletud uste taga, vaid seda võib kogeda ka koolis ja töökeskkonnas. „Vägivald võib olla nii emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne kui ka majanduslik ning alati ei ole seda sugugi lihtne ära tunda,“ ütles Riisalo.

Ta lisas, et tänaseks on kaardistatud eelkõige füüsilist vägivalda ja ahistamist. Näiteks viimase viie aasta jooksul on füüsilist vägivalda kogenud 20% mees- ja 16% naissoost Eesti elanikest. Kui mehed langesid füüsilise vägivalla ohvriks rohkem avalikus ruumis (32%), näiteks tänavatel, parkides ja muudes avalikes kohtades, siis naised kõige sagedamini kodus (64%). „Füüsiline vägivald on kõige nähtavam väärkohtlemise viis, kuid oluline on kaardistada ja osata märgata ka teisi vorme ning pakkuda parimat abi kõigile abivajajatele, sealhulgas vägivallatsejale endale. Seda püütaksegi uuringu tulemuste toel saavutada,“ rääkis Riisalo.

 

Uuringus on osalema oodatud kõik valimisse kaasatud inimesed

 

Tänasest algava uuringu osalejad valitake rahvastikuregistrist 18–74-aastaste elanike hulgast juhuvalikuga. Selleks, et tulemusi laiendada kogu elanikkonnale, küsitletakse ligikaudu 16 700 inimest. Teavitus suhteuuringus osalemiseks saabub inimese e-mailile või paberkujul kodusele aadressile, mis on märgitud rahvastikuregistris peamiseks kontaktaadressiks. Uuringus saab osaleda nii interneti teel küsimustikule vastates kui ka silmast-silma intervjuu käigus.

 

„Selleks, et riik saaks vägivallaennetuse ja abi pakkumisega seotud otsuste langetamisel tugineda parimale võimalikule teabele ning parandada nii ennetuse kui ka abileidmise võimalusi, on väga oluline, et uuringus osaleksid kõik valimisse kaasatud inimesed,“ rõhutas statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

 

Suhteuuringu näol on tegemist äärmiselt konfidentsiaalse uuringuga. Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatud kujul ega seostata mitte mingil viisil küsimustiku täitjaga. Statistikaamet avaldab kokkuvõtte uuringutulemustest 2023. aasta esimeses pooles. Lisateavet uuringu kohta leiab statistikaameti veebilehelt ja saab küsida kas klienditoe e-posti aadressil klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9300.

Sarnased artiklid