Meie bioloogiline mitmekesisus on suuremas ohus kui kunagi varem.

Meie bioloogiline mitmekesisus on suuremas ohus kui kunagi varem, mistõttu on Euroopa Komisjon seadnud Euroopa rohelises kokkuleppes üheks eesmärgiks vähendada pestitsiidide kasutamist 50% võrra.

Põllumajanduslikud poliitikad, mis olid ühepoolselt suunatud saagikuse suurendamisele toksiliste kemikaalide üha paisuva kasutamise abil, on viinud ökosüsteemi kokkuvarisemise äärele. Päev päeva haaval on meie toidusüsteemide alustalaks olev bioloogiline mitmekesisus hävinemas – seades meie toidu, elatusallikate, tervise ja keskkonna tuleviku äärmuslikku ohtu.

Tagajärjed loodusele on katastroofilised: mesilased, liblikad ja teised putukad on meie maastikelt kadumas ning varasemalt laialdaselt levinud linnud on lõpetanud meie põldudel laulmise. Meie ojasid ja jõgesid saastatakse ning me puutume igapäevaselt kokku sünteetiliste pestitsiidide kokteiliga, mis jõuab meieni läbi toidu.

Eesti tulevikusuund peaks olema maheriik, kus on nii inimesed kui loodus hoitud ja me ei mürgitaks enam ennast ja teisi liike.

Sünteetilised  pestitsiidid on

Fosfororgaanilised pestitsiidid mõjutavad närvisüsteemi, häirides ensüümi, mis reguleerib atsetüülkoliini, neurotransmitterit. Enamik orgaanilisi fosfaate on putukamürgid. Need töötati välja 19. sajandi alguses, kuid nende mõju putukatele, mis on sarnane nende mõjuga inimestele, avastati 1932. aastal. Mõned neist on väga mürgised (neid kasutati II maailmasõjas närvimürkidena). 

Karbamaat pestitsiidid mõjutavad närvisüsteemi, lõhustades ensüümi, mis reguleerib atsetüülkoliini, neurotransmitterit. Ensüümi toime on tavaliselt pöörduv. Karbamaatide sees on mitu alarühma.

Kloororgaanilised putukamürke kasutati varem, kuid paljud on nende tervisele ja keskkonnale avalduva mõju ning püsivuse tõttu turult eemaldatud (nt DDT ja klordaan).

Püretroidsed pestitsiidid töötati välja looduslikult esineva pestitsiidi püretriini sünteetilise versioonina, mida leidub krüsanteemides. Neid on muudetud, et suurendada nende stabiilsust keskkonnas. Mõned sünteetilised püretroidid on närvisüsteemile mürgised.

Pestitsiitide jäägid  rikuvad ökosüsteemide talitlusi ja tekitavad loomadel, eriti kahepaiksetel ja kaladel, väärarenguid. Selliste kalade kinnipüüdmisel ja söögiks tegemisel võib väike kogus pestitsiide jõuda ka inimese organismi. Sageli ilma inimese enda teadmata, kahjustades sellega ka tema tervist.

Lisaks tapavad pestitsiidid putukaid, kes on oluliseks ökosüsteemi ja toiduahela osaks. Putukate hävinemisega hävineksid ka putuktolmnevad taimeliigid, putukatest toituvad loomaliigid ja putuktoidulised loomaliigid. Lisaks väljasuremistele väheneks  neist toituvate liikide arvukus.  See viiks koosluste ja ökosüsteemide hävimiseni, loomade väljasuremise kaudu. Ja ka geneetilise (sama liigi genoomi erinevused) , bioloogilise (erinevad liigid) ning ökoloogilise (erinevad elupaigad ja kooslused) mitmekesisuse vähenemiseni. Elukvaliteet, majanduse konkurentsivõime, tööhõive ja turvalisus sõltuvad bioloogilisest mitmekesisusest. Bioloogiline mitmekesisus on otsustava tähtsusega niinimetatud „ökosüsteemi teenustele“ ehk teenustele, mida pakub loodus: kliima reguleerimine, vesi ja õhk, mullaviljakus ning toidu, kütuse, kiudainete ja ravimite tootmine. See on hädavajalik põllu- ja kalamajanduse pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ning on paljude tööstusprotsesside ja uute ravimite tootmise alus.

Põllupidajaid tuleb toetada üleminekul agroökoloogiale. Eelistatud peavad olema väikesed, mitmekesised ja jätkusuutlikud farmid, laiendada tuleb mahepõllumajandust ning toetada teadus- ja uurimistööd pestitsiidi- ja GMO-vaba põllumajanduse teemadel.

Selline põllumajanduslik mudel säilitab looduslikke ressursse, ennetab muldade hävimist, suurendab muldade viljakust ja seega panustab kliima kaitsmisesse, sidudes atmosfäärist rohkem kasvuhoonegaase kui see vallandab. Selline põllumajanduslik mudel on ainuke võimalik vastus bioloogilise mitmekesisuse ja kliima kriiside üha suurenevatele väljakutsetele, ning on seega ka kõige sobilikum maailma toiduga varustatuse kindlustamiseks tulevastele põlvkondadele.

Rootsis keelustati taimekaitsevahendite kasutamine avalikes parkides ning aedades ja muudel avalikel aladel, et hoida keskkonda ja kaitsta inimeste tervist. Taimekaitsevahendeid ei tohi kasutada mänguväljakutel, parkides, elumajade ümbruse muruväljakutel, lasteaia- ja koolihoovides jne. Samuti ei tohi neid kasutada enam avalike asustuste toataimede pritsimiseks. Otsus hakkas kehtima 1. oktoobril 2021.

Aastatel 2013–2019 avastati igal aastal üks või mitu pestitsiidi, mis ületasid igal aastal põhjavee või pinnavee või mõlemate mõju piirnormi. Ühe või mitme pestitsiidi ületamine tuvastati 3–7% põhjavee seirekohtades.

Pestitsiidid, mis põhjustavad pinnavees kõige sagedamini piirnormide ületamist, on insektitsiididest imidaklopriid ja malationiid ning herbitsiididest MCPA, melolakloor ja metaakloor, mis kõik kiideti heaks taimekaitsevahendites kasutamiseks seireperioodil, kuigi mõnda neist ei kiideta enam heaks. Põhjavees põhjustavad herbitsiidi atrasiin ja selle metaboliidid kõige rohkem piirnormide ületamisi. Atrasiini ei kiidetud heaks taimekaitsevahendina kasutamiseks seireperioodil. Hoolimata atrasiini kasutuse piiramisest alates 2007. aastast, leidub seda jätkuvalt põhjavees, sest see on väga püsiv.

Pestitsiidide kasutamisest tulenev kadu võib aastate lõikes märkimisväärselt erineda, sõltudes näiteks põllukultuuride tüübist ja ilmast, samas kui pestitsiidide seire sagedus pinnavees võib piirduda ühe aastaga kolme aasta kohta. Heakskiidetud pestitsiidide staatuse muutmine mõjutab nende kasutamist ja vette sattumist, mis võib aja jooksul põhjustada ka raskusi suundumuste tõlgendamisel. Seetõttu ei pruugi aastatevahelised muutused olla märkimisväärsed. Eeldatakse, et trend ilmneb lähiaastatel.
Uus EMP näitaja näitab, et piirmäärasid ületavate pestitsiidide taset mõõdeti 2019. aastal veerandis kõigist Euroopa pinnavee seirekohtadest. Aastatel 2013–2019 oli see osakaal vahemikus 13–30%. Ületamistega põhjavee osakaal oli oluliselt väiksem, 3–7%.

Riikide poolt vabatahtlikult teatatud andmekogumis on ikka veel märkimisväärseid lünki ja on liiga vara tuvastada pestitsiidide reostuse stabiilset suundumust Euroopa vetes.

Pestitsiidid erinevad paljudest teistest saasteainetest, kuna need on kavandatud mõjutama organisme, nagu taimed, putukad ja seened, ning võivad seetõttu mõjutada keskkonda. ELis reguleeritakse pestitsiide inimeste tervise ja keskkonna kõrgete kaitse-eesmärkide alusel, kusjuures need on lubatud alles pärast põhjalikku teaduslikku riskihindamist. Sellegipoolest võib pinna- ja põhjavee pestitsiidide saastumine siiski toimuda ning mõjutada veeloomastikku ja taimestikku.

Eesmärk on seda näitajat järgmisel aastal ajakohastada ning see on osa laiemast näitajatest, mis jälgivad Euroopa Komisjoni nullsaastepüüdluste, "Talust kahvlile" ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiate edusamme, mis on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Euroopa Keskkonnaagentuuri teine ja viimane "vee seisundi" hindamine  näitas, et vaatamata mõningatele positiivsetele edusammudele ei suuda valdav enamus Euroopa veekogudest ikka veel täita ELi miinimumeesmärki hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Sealhulgas kõigi 28 ELi liikmesriigi ja Euroopa värskemate aruannete kohaselt, oli 2016. aastal umbes 47% jälgitavatest järvedest, jõgedest, ülemineku- ja rannikuveekogudest heas keemilises seisundis, kusjuures prioriteetsete ainete kontsentratsioon ei ületanud ELi standardeid. Me peame suurendama jõupingutusi tagamaks, et meie veed on nii puhtad ja vastupidavad kui nad peaksid olema - sellest sõltub meie enda heaolu ning meie elutähtsate vee- ja mereökosüsteemide tervis. See on kriitilise tähtsusega meie vete pikaajalise jätkusuutlikkuse ja meie pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, et elada hästi meie planeedi piirides.

Allkirjasta petitsioon siin:

Aitäh, et toetad mürgivaba tulevikku!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta