Teeme Eesti virgunud korilaste ja kõrgtehnoloogia inseneride koostöökoduks

Eesti on edukas siis, kui tema kodanikud on rahulolevad, jätkusuutlikud, nende kultuur ja maa on kestvad ning heas harmoonias kogu loodu ja loodusega.

Kui me vaatame loodut ja loodust, siis märkame jätkusuutliku või ka eduka elamise ühte olulist komponenti – mitmekesisust. Eriti hästi avaldub mitmekesisus äärealadel, perifeerias. Teadusuuringud ütlevad, et näiteks tundras, kus justkui taimestik on kidur, valitseb tohutu taimede mitmekesisus. Ühel ruutmeetril on üle 300 erineva taimeliigi ja nii tagatakse täisväärtuslik toit sealsetele asukatele.

Ka Eesti asub teatud mõttes perifeerias, Euroopa äärealal, tuntud ida-lääne ristteljel. Meie kultuur on üks mitmekesisemaid ja seetõttu on meie keel ja rahvus suutnud olla jätkusuutlik. Nüüd, muutunud maailmas on väga oluline seda mitmekesisust hoida, targalt rikastada ja toetada, edasi kultiveerida. Seda nii meie kodanike, kultuuri kui siinse looduse kontekstis.

Üha selgemaks saab tõdemus, et kuldvõtmeke jätkusuutlikus arengus on inimene ise. Tema mitmekesisus ja eriti tema sisemaailm.

Me võime luua väga nutikaid tehnoloogiaid ja kujundada välismaailma kuidas iganes, kuid ühel hetkel taipame, et kõik need ideed välismaailma asjade teostamiseks on tulnud sisemaailmast. Kui mitmekesine üldse on inimese sisemaailm ja mis seal toimub?

Kas saame järeldada, et inimese edukaks saamisel on ülimalt oluline teada universumi seaduspära, saada teadlikuks iseenda olemusest, oma mitmekesisusest ja andest, oma sisemaailmast ja seal toimuvast? Mõnedes kõnepruukides kutsutakse teadlikkusele tulekut iseendast virgumiseks.

Igapäevastes uudistes võime kuulda rahvahulkade virgumisest ning see levib suurel kiirusel. Ühe järjekordse näite rahva hetkelisest virgumisest võib tuua siitsamast Ukrainast. Ka Eesti rahvas on mitmeid kordi virgunud ja nüüd võime küsida, kas me oleme virgunud ehk teadlikud iseendast, oma olemusest igapäevaselt, püsivalt ning teadlikult. Kas tunneme oma sisemaailma ja oskame seda välismaailmaga tasakaalus hoida?

Vanad ürikud jutustavad, et meie kauged esivanemad teadsid oma tõelist olemust, sisemaailma ja selle lõputut potentsiaali. Kas oleme vahepealse rännaku käigus selle unustanud ja lubanud emotsionaalsel ning mentaalsel “prügil” oma tegelikku olemust varjutada? Kui nii, kas pole aeg vana saast sisemaailmast puhastada, ärgata, virguda oma tõelisele olemusele, imelisele mitmekesisusele nii sise- kui ka välismaailmas.

Me oleme oma andekust ja jätkusuutlikkust maailmale tutvustanud Eestimaa puhtaks tegemisel. Selleks, et avada oma rikas olemus ja meie endi sisemine mitmekesisus, on oluline teha puhtaks siseilm. Tõenäoliselt teame väga hästi, kuidas vanad emotsioonid ja mõtted segavad meie igapäeva tegemisi.

Kas ja miks me hoiame neid kinni, kas me ei soovi siis sisemaailmas korda ja puhtust? Kas meil pole veel piisavalt kogemust nende kandmisest “seljakotis” ja siis kössi vajumisest? Väga paljudel juhtudel ka raskelt haigestumisest. On ju üldine teadmus, et enamik tervisehäireid on põhjustatud negatiivsete emotsioonide või mõtete mõjust.

Viimati tunnistas üks tuntud iluuisutaja oma ebaõnnestumise põhjust olümpial ja kuidas tema esinemist segasid sisemaailma lood, olgugi, et füüsis oli heas vormis ning kõik materiaalsed abivahendid olid kõrgtasemel olemas. Nagu näeme, ei piisa tänases maailmas enam edukaks olemiseks pelgalt välistest kõrgtasemel vahenditest.

Oletatavasti oleme taibanud, et mitmekesisus jätkusuutliku inimese tasandil tähendab eeskätt mitmekesist haridust, harituse üldist taset. Kas poleks vaja haridussüsteemi sisse tuua rohkem vaimsust, sünesteetilist mõtlemist ja ka korilust, et avada õppimiseks inimese sisemaailm?

Tänaste noortega vesteldes võib järeldada, et paljud ei tea, kust tulevad ja lähevad emotsioonid ning mõtted. Kust tegelikult saavad alguse ideed suurteks tegudeks? Kes olen Mina ise? Sisemaailma üldjuhul ei teadvustata ja seal valitseb segadus.

Tuleviku jätkusuutlik inimene on teadlik oma sise- ja välismaailmast ning oskab neid tasakaalus hoida. Oskab neid maailmu toita ja puhastada. Temas pakatab metsik ilu ja sisemine jõud, mis ühtlasi on kultuuri kõige väärtuslikum osa.

Teadlikkusele tulnud ehk virgunud inimene oskab vajadusel olla hea korilane või kõrgtehnoloogia insener. Ta siirdub osavalt ühest maailmast teise ning valdab vajadusel mitut paralleelmaailma. Teadlikkusele tulnud inimene on minetanud isekuse ja hoolib kaaskodanikest, kõigest elavast, oma rahvast ja kultuurist, maast ning kogu loodusest.

Uue ajastu edukas ühiskond õitseb seal, kus teadlikult toetatakse kogukondlikkust ja koostööd. Teadlikult moodustatud või juba olemasolevate kogukondadega on võimalik kasutusele võtta meie riigi ääremaid ja äratada ning tuua esile sealne rikkus. Kas mõistame, et teadlik ja mitmekesine koostöö inimeste, kogukondade ja hõimude, kogu inimkonna vahel on täna eksistentsiaalse iseloomuga?

Sarnased artiklid