Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis täna peaministrile ja mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles tõi välja võimalused, mis aitaksid samaaegselt leevendada nii Ukraina sõja toimel kerkinud kriisi kui ka keskkonnakriisi. Keskkonda säästvad lahendused on pikaajalised ning samavõrra looduse kui inimese huvides – kui tagame endile keskkonna, kust saame jätkuvalt eluks vajalikku, saame paremini hakkama ka raskel ajal.

Pöördumisest leiab ettepanekuid nii toidutootmise, tarneahelate, energeetika kui puidukasutuse teemal. EKO peab oluliseks toetada senisest enam väikepõllumehi ning üleminekut mahetootmisele ja taastavale põllumajandusele, et Eesti toidutootmise sektor oleks tugevam, impordist sõltumatum ning keskkonnasõbralikum. Peame oluliseks, et tarbijani jõuaksid tooted, sealhulgas toit ja muud kaubad, mis on toodetud lähipiirkonnas. Lühemad tarneahelad on ka kriisiolukorras töökindlamad. 

Kiirendatud üleminek taastuvenergeetikale – peamiselt tuule- ja päikeseenergiale, kombineerituna nutika tarbimise ja energiasäästuga võimaldab loobuda Venemaalt imporditavast energiast ning vähendada sektori keskkonnamõju. Pikaajaliselt ja ühtlases mahus toorainet pakkuvat ning püsivat süsinikukogust talletavat puidutagavara on pikas perspektiivis võimalik säilitada vaid raiemahtusid vähendades ning meie laiuskraadidel majanduslikult kasumlikku püsimetsandust senisest oluliselt enam rakendades. Käesolevat kriisi lahendades tuleb piirata puidu kui tooraine tarbimist, näiteks viia miinimumini energiapuidu ja selle toodete eksport ning keskenduda eeskätt kohaliku üksiktarbija vajaduste täitmisele. 

Rasketeks aegadeks tasub valmistuda pikemat ajaperspektiivi silmas pidades, seda ütleb ka veebruari lõpus avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli IPCC värskeim raport, mis prognoosib kõikjal varasemast kiiremat ja äärmuslikumat kliimamuutuse tagajärgede ilmnemist. 

EKO pöördumises tehtud ettepanekutega saab lähemalt tutvuda siin.

Sarnased artiklid