Kuidas ühendada loomade õigused püsivalt keskkonna jätkusuutlikkuse diskursusega? Loomade õigustele pühendatud ingliskeelne konverents toimub 6.-7. mai 2022 hübriidvormis Tallinna Botaanikaaias ning Zoomis ning seda kantakse veebis üle. Ettekannet on võimalik pidada ka Zoomis. Konverentsi korraldajad on Loomus ja Eesti Vegan Selts. Konverentsi korraldamist toetab VegFund. Üks konvernetsil üles astujatest on Kadri Aavik, kellega meil on lugejatele pakkuda pikem intervjuu. 


Millised on Teie ootused konverentsile? Kellele on see suunatud (keda ootate kuulama)? Kas konverentsil on ka tõlge? Mida peaks teadma inimesed, kes tahavad osaleda?

 

Konverents toob kokku loomaõigusi käsitlevad teadlasi ning loomaõiguste aktiviste erinevatest riikidest. Kuulama ootame lisaks selles valdkonnas tegutsevatele aktivistidele ja uurijatele kõiki, kes on huvitatud loomade õigustest ja heaolust ning (sellega seonduvatest) kliimamuutuse probleemidest. Ootame konverentsilt põnevaid arutelusid selle üle, kuidas on seotud loomade õigused, kliimamuutus ja muud keskkonnaprobleemid. Samuti loodame, et kuuleme soovitusi selle kohta, kuidas läbi loomade õiguste edendamise kliimamuutust leevendada. Kuigi faktid selle kohta, et loomade intensiivpidamine on üks peamisi kliimamuutuse põhjustajaid, on valdkonnas tegutsejatele juba mitmeid aastaid teada, ei ole need seosed veel peavooluteadmisse jõudnud. Loodame, et konverents aitab sellele kaasa. 

Konverents toimub inglise keeles, ilma tõlketa. Osaleda on võimalik nii kohapeal (Tallinna Botaanikaaias) kui ka veebi teel. Lähem info ja registreerimine

 

Konverentsi keskseks teemaks on kliima ja loomaõigused. Kuidas need kaks teemat on seotud? Miks on oluline neist teemadest koos rääkida? Mida tahate konverentsiga saavutada? 

 

Need kaks teemat on tihedalt seotud. Loomade intensiivpidamine ning söömine on üheks kliimamuutuse peamiseks põhjustajaks. Suure osa inimeste poolt õhku paisatud kasvuhoonegaasidest põhjustab just loomatööstus. Lisaks kliimamuutusele tekitab loomakasvatus ka muud keskkonnakahju, näiteks hävitab mageveevarusid ja vihmametsi. Viimaseid raiutakse maha põllumaaks, mida kasutatakse eelkõige loomasööda kasvatamiseks. Juba praegu kasutab loomatööstus ligi 80% kogu planeedi põllumaast. Aastaks 2050 ennustatakse loomapidamise kahekordistumist, mis neid probleeme süvendab ning seda olukorras, kus maailma riigid ei suuda täita Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke.
Kliimamuutusel on olulised tagajärjed just kõige haavatavamatele inimgruppidele ning seda just Globaalses Lõunas, mille riigid ja inimesed ei ole kliimamuutuse peamised põhjustajad. Juba praegu on mõned maailma riigid ja piirkonnad kliimamuutuse tagajärjel osutunud inimestele elamiskõlbmatuks. Juba lähiaastatel võime silmitsi seista miljonite kliimapõgenikega. 

Lisaks on intensiivne loomakasvatus tõsiseks ohuks rahvatervisele. See on peamiseks antibiootikumide resistentsuse ning zoonootiliste (ühelt liigilt teisele kanduvate) haiguste (näiteks nagu Covid-19 ja linnugripp) põhjustajaks. Just praegusel ajal näeme ja tunnetame teravalt, millist hävingut sellised pandeemiad põhjustavad. Samas tõstab loomade söömine ka mitmete levinud kuid ennetatavate elustiilihaiguste riski. 

Nagu näeme, ei ole loomade tarbimine mitte ainult loomaeetika, kliima, tervise ja keskkonnaküsimus, vaid laiem sotsiaalse ja keskkonnaõigluse küsimus. Just nendel põhjustel on oluline vaidlustada loomade kasutamist inimese heaoluks ning rääkida loomade õigustest, kliimast ja keskkonnaprobleemidest koos. Meie eesmärgiks on tõsta inimeste ja eriti poliitiliste otsustajate teadlikkust nende oluliste seoste kohta, sest kaalul on kogu planeedi heaolu. 

 

Konverentsile on tulemas palju esinejaid. Kuidas valisite, keda kutsuda? Miks just selline valik? 

 

Konverentsile esinejaks said ennast pakkuda kõik huvitatud. Selleks tuli saata planeeritava ettekande lühikokkuvõte. Konverentsi korralduskomitee valis nende hulgast välja esinejad. Lisaks saatsime isikliku kutse mõnele konkreetsele teadlasele ja aktivistile, kelle uurimisteemad ja tegevus konverentsi peateemaga haakuvad. Konverentsil osalejatel on ainulaadne võimalus kuulata selles valdkonnas mõnda rahvusvahelisel tasandil tuntud olulist mõtlejat ja aktivisti, näiteks veganuuringute uurimisvaldkonna asutaja Laura Wright’i USAst ja tuntud inglise loomaõiguste aktivisti Ronnie Lee’d. 

 

Kui võrrelda Eestit muu Euroopa või ka maailmaga laiemalt, siis kas me oleme loomasõbralik riik? Mis on kõige teravamad teemad, millega iga loomadest hooliv inimene kursis peaks olema? Mida peaks kiiremas korras muutma?

 

Ei ole olemas mingit ühtset loomasõbralikkuse indikaatorit, mille alusel riike võrrelda. Globaalses või Euroopa riikide võrdluses ei eristu Eesti suures plaanis kuigivõrd. Siiski, võrreldes näiteks Põhjamaade, Inglismaa ning mitmete teiste Euroopa riikidega, paistab Eesti negatiivselt silma selle poolest, et meie hetkel kehtivad riiklikud toitumissoovitused ei aktsepteeri veganlust ning olulistes institutsioonides, näiteks nagu haridussüsteem, ei ole üldjuhul võimalik omal soovil saada täisväärtuslikku vegantoitu. Samuti on olulisi puudujääke arstide väljaõppes just kaasaegse toitumisteaduse osas. Selleks, et inimesed saaksid teha loomasõbralikumaid valikuid, on vaja institutsionaalset tuge. Just seda peaks Eesti riik, omavalitsused, meditsiinisüsteem, ja haridusasutused kiiremas korras pakkuma. Eeskuju võiks võtta näiteks Helsingi linnast, kus hiljuti võeti vastu korraldus, et kõigil linna korraldatud avalikel üritustel pakutakse taimset toitu ning Põhjamaade toitumissoovitustest, mis arvestavad muuhulgas ka toidu mõju kliimale.

 

Kuidas peaks suhtuma veganlusse? On see toitumisvalik, sotsiaalne sõnum, poliitika, tervislik eelistus, keskkonnast hoolimine, eluviis või veel midagi? Mida peaks ühiskonnas muutma, et veganlus leviks? 

 

Veganlust on mõtestatud mitut moodi ning mõned määratlused on omavahel vastuolus. Siiski, üheks tuntumaks definitsiooniks on Briti Vegan Seltsi poolt pakutu, millest paljud veganid lähtuvad: veganlus on filosoofia ja eluviis, mille eesmärgiks on vältida – nii palju kui võimalik – loomade ekspluateerimist ja nende julma kohtlemist toiduks, riietuseks ning muudeks otstarveteks. Peavoolumeedias ja popkultuuris kipuvad aga domineerima arusaamad veganlusest kui isiklikust toitumisviisist ja elustiilist. Paljud veganid rõhutavad, et veganlus on poliitiline praktika, aktivism ja sotsiaalse õigluse liikumine, mitte (vaid) toitumisviis. Neid viimaseid definitsioone toetavad eelnevalt mainitud faktid loomade massilise kasutamise tagajärgede kohta loomadele endile, keskkonnale ja haavatavatele ühiskonnagruppidele.

 

Kes on loomakaitse ja kliimateemade sihtrühm? Miks? 

 

Kuna loomade söömise tagajärjed ja kliimamuutus puudutavad meid kõiki, siis võiks konverents huvi pakkuda väga paljudele inimestele. Eelkõige aga võiksid selle vastu huvi tunda poliitilised otsustajad, avalikus ja kolmandas sektoris keskkonna- ja kliimaküsimustega tegelejad, teadlased, õpilased, üliõpilased jne. Kuna loomade kasutamise lõpetamine eeldab institutsionaalset muutust, siis on konverents kindlasti suunatud näiteks haridus- ja meditsiinisüsteemis töötavatele inimestele ja nende valdkondade otsustajatele.   
 

Sarnased artiklid