Hiinas lõppenud G20 ei suutnud kahjuks kokku leppida kuupäevas, mil lõpetatakse fossiilenergiale subsiidiumite maksmine, seda hoolimata sellest, et mais 2016 kohtunud G7 juhid lubasid a-ks 2025 lõpetada nafta, gaasi ja kivisöe sektorite toetamise. Konkreetse kuupäeva sätestamise vastu oli India. Siiski korrati tippkohtumise lõppjäreldustes 2009.a. lubadust, fossiilenergia toetamisest loobuda.

Aastas on fossiilenergia sektorile makstavad otsetoetused globaalselt 444 miljardit USD-d  Kaudseteks subsiidiumiteks hindab IMF fossiilenergia aastas 5,3 triljonit USD-d  Need summad ületavad kümnetes kordades kulutusi mida tehakse taastuvenergia edendamiseks ja kliimamuutuste vastaseks võitluseks. IMF hindab, et puhaskasu globaalsele majandusele võiks ulatuda 2,2 % SKP-st, juhul kui subsiidiumitega lõpparve teha. EL-s on subsiidiumite teemat uurimas CAN Europe, lisan siia nende raporti.

Ka Eestile pole teema võõras. Otseseid subsiidiume makstakse põlevkivisektorile nii EL heitmekaubanduse kvootide, põlevkivituha ohutuks tegemiseks ning alates 2016 a. juuli algusest vähendatud põlevkivi keskkonnatasude näol. Otseste subsiidiumite osas üks kõnekas fakt – kui 2008-2014 maksis põlevkivisektor keskkonnatasusid 381 miljoni euro ulatuses, siis Keskkonnaministeeriumi andmetel saadi põlevkivist elektri tootmiseks riigilt perioodil 2008–2012 saastekvooti väärtuses ca 680 miljonit eurot.

Kaudsete subsiidiumite osas on keeruliseks küsimuseks, kuidas väliskulusid arvestada, millised on näiteks CO2 hinna eeldused. Stanfordi ülikooli hinnangul on põlevkivisektori õhusaastekuluEesti ühiskonnale 6,1 miljardit EUR aastas (6,5 miljardit USD). Siia lisandub kulu globaalsele kliimamuutusele, mis on 2050 500 USD/CO2ekv tonn.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta