Keskkonnaminister Erki Savisaar muutis pärandniitude hooldamiseks mõeldud loodushoiutoetuse taotlemise korda, et hoogustada nende hävimisohus olevate liigirikaste koosluste taastamist.

„Määruse muudatused on vajalikud, et innustada liituma uusi pärandniitude hooldajaid ja hõlbustada praeguste hooldajate tööd,“ selgitas keskkonnaminister Erki Savisaar. Senise 27 tasumäära grupi asemel eristatakse taastamistoetuse määrad 11 gruppi. „Pärandniitude taastamise hüvitamine on praegu jäänud tegelike kuludega võrreldes proportsionaalselt liiga väheseks, seepärast suurendasime ühikumäärasid,“ ütles keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Eleri Pulk selgitas, et inimtegevuse ja looduse koostöös sündinud pärandniitudel ei lähe Eestis veel piisavalt hästi: endiselt on suur osa pärandniidu tüüpidest halvas või ebasoodsas seisundis. Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on niitude majandamise lakkamine, mille tõttu hakkavad need kinni kasvama. See omakorda muudab koosluste liigilist koosseisu.

„Pärandniitude seisundi paranemine on aeganõudev, kuid investeeringud elupaikade taastamisse on ennast õigustanud,“ nentis Eleri Pulk. Ta lisas, et niiduelupaikade seisundi hinnangud näitavad positiivset trendi ning seepärast on taastamise ja hooldamise jätkamine äärmiselt oluline. „Meie avatud põllumajandusmaastikus on pärandniite veel liiga vähe, kuid need on alad, mille abil saame säilitada avatud maastiku liigirikkust,“ tõdes Pulk.

Lisaks annab määrus Keskkonnaametile võimaluse kuulutada pärast 22. mail lõppevat loodushoiutoetuse vooru veel samal aastal välja teine loodushoiutoetuse taotluste esitamise aeg, kui eelarve seda lubab. Eesmärk on teha pärandniitude taastamiseks vajalikud tööd võimalikult lühikese ajaga, et ala jõuaks esimesel võimalusel hooldusesse.

Toetust on võimalik taotleda Keskkonnaametist, täpsemat infot saab Keskkonnaameti maahoolduse büroost.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta