Ilmateade näis kogu folgile eelnenud nädala rikkis olevat, kuvades kehva sügist seenekorjekaamost. Seitsmeteistkümne kraadi ja vihmapilvedega harjunud, pakkisin seljakotti pikad püksid, paar kampsunit ja eesolevaid öid silmas pidades villased sokid. Reedese päikese käes tundus hetkeks, et ehk sai liialt muretsetud, kuid too tüüpiline talvevarustus kulus kolme päeva jooksul vihmavarjude välinäitusel marjaks ära. Fääri saarte teema kohaselt oli ka Fääri saarte ilm, märkis tuttav, kes on kaugel maal kohapeal käinud.

Teekond ja transport

Lakkamatult läikivast asfaldist inspireerituna jätsin sel korral jalgratta koju ja sõitsin folgile autoga. Peatänaval promeneerides märkasin seda rohkem teisi, kes olid vapralt vihma trotsides rattale lootma jäänud ja kelle truud ratsud nüüd aialippide külge kinnitatult järgmist tretti ootasid. Festivali veebilehel ärgitatakse külastajaid keskkonnasäästlikke liiklusvahendeid kasutama, kuid kohale jõudes tabas ebameeldiv üllatus, et parkimise koha pealt olid jalgratturid vaeslapse rollis. Hea ettevõtmise algus oli tehtud, kuid jõud oli enne idee teostust raugenud.

Vaevalt leidub tänapäeval end folgiks tituleerivate festivalide seas pidu, mis külastajat mineviku vaimudega kurnaks. Praegune looja vaimustub traditsioonist ja koob selle ümber uue kuue. Folkfestival on kompott, kus on koos ja esinevad kõrvuti võõramaised muusikud, iidsed instrumendid, tuttavad lauljad, harrastusmängijad ning nüüdisaegse kõlaga kompositsioonid.

Ometi on Viru folk Eestit valitseva folgibuumi keskel eriline pidu. Osati just seepärast, et see asub suviste rahvamasside tuiksoonest kõrval. Saabumist planeerides leiab kiire lahenduse igast suunast tulija. Viru Folgi korraldatud transpordi hulka kuulus idast tulijatele soodsa hinnaga reis Tallinnast Käsmu ja tagasi Looduse Omnibussis.

Ligemalt läänest sõitjatele on loodud regulaarne ühendus Rakvere ja kapteniküla vahel. Peale selle külastused Võsule, kus meelitavad tasuta parkla, esindusliku valikuga külapood ja Põhja-Eesti üks populaarsemaid liivarandu.

Viimase marsruudi kujul on tegemist süsteemiga, kus tasuta parkla ja bussiühendus kõrvalkülaga kergendavad peopaiga koormust. Kellel siiski suur tahtmine kohe pärast muusikaelamust oma autosse hüpata, võib kümne euro eest endale Käsmus parkimiskoha lunastada. Õhtul koju sõitmine jätab aga ilma võimalusest veeta öö ühes kolmest telklast, mis on just folgi otstarbeks küla servale niidetud.

Paiga teisenemine

Augusti teisel nädalavahetusel toimub Käsmu külas üleüldiselt suur metamorfoos. Rahvamajast saab kinosaal, alla Merekooli ja Nooruse nurgale lüüakse üles Vinteri lava ja laotatakse laiali mugavad kott-toolid, milles istudes veini nautida. Vana valge majaka kõrval pühitakse lavalaudadelt tolm, must muldtee viib taas kõrgete mändide vahelt maagilisele metsalavale ja Lainela puhkekülas kestab trall aasta suursündmuse puhul varajaste hommikutundideni. Meri kannab helid Saartneeme tippugi, kus sääsetrotsijad reede õhtul Martin Suuroja käeviibete järgi päikese loojumist jälgivad. Taamal kõlab leebe džäss − see on Villu Veski ja Tiit Kalluste kvintett „Põhjala saarte hääled”.

Muusika

Fääri saared olid Viru Folgi üheksa toimumisaasta jooksul ilmselt üks ekstreemsemaid teemasid, andes võimaluse luua eriti eriilmeline kava. Muusikat ja silmailu leidus igat sorti publikule, olgu eelistuseks romantilised lugulaulud džässmuusika saatel või vihane folk-metal.

Tänavuse festivali tähed olid Põhjala neiud: Ruhnust inspiratsiooni ammutav Sänni Noormets, Fääri saartelt pärit Eivor, sellest paigast samuti vaimustunud Veronika Portsmuth, Shetlandilt tulnud tujutõstjad Blyde Lasses, Ahvenamaa müstilised looduslapsed Ulvens Döttrar ja nooruke rootslanna Annika Fehling.

Juba enne ametlikku avatseremooniat andis festivali raudvara Lauri Saatpalu kaaslastega kontserdi ja põnevaid eestikeelseid meestekoosluseid jäi meelde teisigi − näiteks laupäeval läbi vihma metsalava soojaks kütnud Inboiler, öösel müstikat külvanud Meisterjaan ning pühapäeval Hiiu kandleid sõrmitsedes ja heli elektrooniliselt võimendades sõnu seadnud Puuluup.

Kes juba kohale jõudnud, ei taha Käsmust nii pea lahkuda. Kontserdid, teater, kino ja loengud pakuvad meelelahutust ning tänavarestoranid ja kodukohvikud kehakosutust.

Keskkond

Keskkonnaprogramm, mis on alati olnud üks Viru Folgi trumpe teiste folkide ees, oli tänavu üllatavalt kesine. Jäätmekäitlusele ei saa etteheiteid teha: joogitaara käis teoreetiliselt muust prügist eraldi kottidesse ning õhtused prahiõnnetused olid järgnevateks hommikuteks alalt alati läinud, andes märku usinast puhastusmeeskonnast.

Suuremat pilti kokku pannes ilmnes aga skisofreeniline ebakõla: kõik toitlustajad kasutasid serveerimiseks ühekordseid plast- või pappnõusid. Vinteri lava juures oleva Nautimuse telgi kõrval ilutses ainult värviline plakat, mis tutvustas 2017. aastaks ennustatavat uut trendi, mille puhul külastajal on võimalik joogipakkujalt pandiraha eest hiljem tagastatav tops lunastada.

Kogemus

Ürituse üheksandaks aastaks oli eelmistest aastatest tuttav keskkonnatelk haihtunud ja keskkonnateadlikkus jäetud külastajate südametunnistuse mureks. Loengute fookuses oli hoopis looduse ja kultuuri suhe. Martin Suuroja viis rahva päikeseloojangusse ja ansambel Lüü-Türr tutvustas kivihiiglasi.

Ain Mäesalu harutas tormise laupäeva hommikul meremuuseumi põhjatiiba kogunenud kuulajate ees lahti end nii metsa- kui ka merelembesteks pidavate eestlaste identiteedikriisi. Olin folgi teise päeva hallile ilmale natuke ka tänulik, sest vaevalt oleksin muidu päikese käest rahvamajja pageda taibanud. Sain esimest korda folgil kinomaigu suhu seiklusfilmi „Kon-Tiki” katkendist ja õhtul läksin juba teadlikult vaatama dokumentaali „Bergmani valdustes”.

Lainela lühikesel toidutänaval on soositud traditsioonilist kokakunsti edasi kandvad ja andvad toitlustajad, mis aga ei välista friikartuleid ja šašlõkki. Tõelist elamust tasub otsima minna kodukohvikutesse. Folk saabus 2008. aastal Käsmu kui ootamatu külaline, kellega kaluriküla kohalikud kohe suurt ette võtta ei osanudki. Kogukonnast kostis rõõmuhõikeid maalilise paiga elavdamise üle, aga ka nurinat maa- ja mürareostuse hirmus.

Ilmselt on Viru Folk natuke süüdi igas eelmainitud aspektis, aga ometi on augusti teisel nädalavahetusel peetav festival omaks võetud ja Käsmu kulgemisse integreeritud. See avaldub eriti hästi just kontserdipaikade vahelisel festivalialal, kus möödunud aastast kehtib samuti viieeurone sissepääsupilet. Hülge kombel kivil lebav poisike üürgab akordioni saatel meremehelaule. Paarkümmend meetrit eemal paitab punapea helisid välja hang-trummidest. Palmse seebitegija müüb siinsamas oma parimat toodangut.

Neeme tänava talude õued on avatud, neist levib praekala ja grill-liha lõhna ning kui see eetiliste või esteetiliste eelistustega vastuollu läheb, pakuvad neiud vikerkaarevärvilises telgikeses not dog ʼ i, mille vaheline viiner on ilma lihata ja selle üle uhke.

Turske kapten kutsub kiluvõileiba maitsma. Varem meeõlu müünud onuke, keda otsin, on kadunud. Võtan hoopis võilillekohvi. Need kaks jooki pole küll omavahel kuidagi seotud, aga eelistan igal juhul toetada pigem haltuura-ettevõtmist kui vaatide kaupa kohale veetud märjukese kaanimist. Kõrvalaias mainib üks vanaema teisele, et piparmünditee hakkab otsa saama. Pole hullu, arvab asjalikult teine, kes pannkooke pakub. Materjali on veel ja suursündmuse jaoks on kõike küllaga varutud.

Sarnased artiklid