Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Metsvint on eriline nähtus meie linnuriigis. Eriline selle poolest, et on nii tavaline. Suvepoolaastal on peaaegu võimatu ükskõik millises maastikus – metsateel või linnatänaval, pargis või rabamännikus – igal sammul metsvinti mitte kohata.
Valjuhäälseid metsvinte elab Eestis tõesti palju ning vaatamata sellele, et nende arvukus on langemas, hinnatakse selleks meil siiski kuni kaks miljonit haudepaari. Ühelgi linnuliigil ei ole nii võimsat armeed vastu panna.

Metsvindi laulu on tõlgitud inimkeelde „Siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk!“. See sõnum on metsvindil huulil olnud aastasadu, kuid eriti viimastel aastakümnetel ei kipu teda keegi kuulda võtma. Võetakse mitte üksnes pirru tikke, vaid kogu mets, ja palgid tehakse rahaks. Metsvint peab seda kurvalt pealt vaatama ja oma laulu kurtidele kõrvadele edasi laulma. Hea, et vähemalt teised vindid kuulavad ja oma järelduse teevad: see territoorium on juba hõivatud ning tuleb endale uus otsida. Kes ei ole seda nõus kohe tegema, sellega läheb kakluseks ning piirid pannakse jõuga paika.

Kui piirid paigas, läheb ligikaudu kuu aega pärast saabumist pesaehituseks. Metsvint saabub tavaliselt juba märtsi lõpus, kuna tulla ei ole ju kaugelt: metsvindid veedavad talve Kesk- või Lääne-Euroopas. Pesaehitusel töötab isaslind vahel varustajana, enamasti valvuri ja ihukaitsjana, emaslind teeb aga nii üldehitus- kui ka viimistlustööd. Ja ehituskunst on metsvindiemal hästi käpas – pesa saab väga korrektne paksuseinalina poolkera, mis väljastpoolt samblike ning ämblikuvõrguga kaetud. Puu oksakaenlas paiknedes sulandub ta ümbritsevaga hästi kokku.

Maikuus muneb vindiema pessa viis muna ja juba enne kuu lõppu on pojad pesas putuka- toitu nõudmas. Ka vanalinnud ise söövad pesitsusperioodil lihatoitu, kuid muul ajal on nad taimetoidulised, süües igasuguseid seemneid, õrnu taimepungi, marju ja muud suupärast.

Pesitsusperiood ei lõpe siiski maikuiste laste ellu astumisega, kuna ka teine pesakond peab suvel veel tuule tiibadesse saama. Seetõttu kuuleb metsvindi laulu tervelt nelja kuu vältel, saabumisest kuni juuli teise pooleni.

Pesitsusrahu linnukooli kõiki lugusid näed siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta