Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 637 657, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (2422), hariduse (1837) ja töötleva tööstuse (1705) tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr käesoleva aasta teises kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1%. Kõikidest vabadest ametikohtadest 35% olid avalikus sektoris.

„Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusaladel ning madalaim mäetööstuse tegevusalal,“ ütles ta.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (80%), sh Tallinnas (72%), järgnesid Tartu (5,0%) ja Pärnu maakond (3,3%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Viljandi maakonnas ning madalaim Jõgeva ja Tartu maakonnas.

Teises kvartalis võeti tööle 61 834 ja töölt lahkus 53 515 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 18%. „Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning halduse- ja abitegevuste tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 5070 töötajat, mis moodustas 9% kõigist töölt lahkunutest,“ lisas Tarkiainen.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

 

Sarnased artiklid