Swedbanki uuring näitas, et 50,4% kohalikest tööstusettevõtetest sõltub töö jätkamine maagaasi olemasolust. Kõige suurem on maagaasi sõltuvus toiduainetööstuses ja rasketööstuses ning kõige madalam puidutööstuses.

Toiduainetööstuses sõltus 75% uuringus osalenud ettevõtete tootmine maagaasitarnetest. Samuti on keskmisest rohkem sõltuv rasketööstus, kus maagaasi kasutab 58% ettevõtetest.

„Kõige keerulisem on toiduainetööstusel, mis on tugevalt mõjutatud gaasi olemasolust, kuid suuri probleeme tekitab ka kõrge hind, kuna energiakulud moodustavad ligi 9% kogu toidutootjate müügikäibest, mis on tööstuse suurim osakaal,“ selgitas Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe toidutootjate keerulist olukorda, mida on tugevalt mõjutanud juba varem kiirelt kasvanud toorainehinnad.

Positiivsena võib Kirsimäe sõnul välja tuua, et kümnest toiduainetööstuse ettevõttest on juba üheksa alustanud sunnitud kuluka investeeringuprogrammiga alternatiivsete energiakandjate kasutamiseks või omab tegevuskava gaasisõltuvuse vähendamiseks, et tulla toime maagaasi tarnete ootamatu lõppemisega.

„Ettevõtetega suheldes näeme, et aktiivselt otsitakse maagaasile alternatiive, kuid mitte kõik ei ole võimelised ootamatult investeerima tootmis- ja kütteseadmete ümberehitamisse,“ ütles Raul Kirsimäe. „Enne sõda räsis tööstust koroonakriis ja tarneraskused ning ettevõtete käibekapitali vajadust, mis on eelnenud aastatel hoogsalt kasvanud, on samuti rahastatud peamiselt laenudega.“

Uuringu järgi ongi ettevõtete maagaasist loobumise peamine takistus suured investeeringud, milleks puuduvad vajalikud vahendid, tehnoloogiate suur gaasisõltuvus ning teadmatus kui pikalt probleemid maagaasiga jätkuvad. Alternatiividena tuuakse uuringus välja maagaasi asemel LPG-gaasi mahutite ehitamist ning erinevaid energialahendusi nagu põlevkiviõli, puiduhake, päiksepaneelid aga ka kaugküttevõrguga liitumine. Kõigi lahenduste puhul on pahupooleks investeeringu suurus, mis ei muuda ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks.

„Soodsama lahendusena nähakse olemasolevate süsteemide täiendamist LNG-mahutite ja gaasiballoonidega, mis ei vähenda sõltuvust maagaasist, aga muudavad ettevõtte vähem haavatavaks gaasitarnete piiramisel,“ rääkis Raul Kirsimäe. „Nii on võimalik kasutada suurema tarnekindlusega veeldatud maagaasi või maagaasist soodsama hinnaga LPG-gaasi, mis on toornaftast bensiini tootmisel tekkiv kõrvalprodukt.“

Kõige väiksem sõltuvus maagaasist on puidutööstuses, kus ligi 9% ettevõtetest hindasid, et gaasi puudumisel tekib oht tootmise seiskumiseks. Samuti on tööstussektoris ettevõtteid, mis tarbivad suurema osa vajaminevast maagaasist väljaspool tipphooaega ega pea vajalikuks planeerida suuremaid investeeringuid.

Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, mis moodustab 15% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Sektoris töötab ligi 120 000 inimest, mis on ligikaudu 18% kõikidest töötajatest. Eelmisel aastal eksporditi kokku 13,1 miljardi euro väärtuses Eestis toodetud tooteid.

Swedbank uuris suurte ja keskmise suurusega tööstusettevõtete maagaasi kasutust käesoleva aasta juulis ja augustis ning ettevõtetelt küsiti maagaasi tarbimise kohta, võimalusi gaasi kasutamise asendamist mõne teise energiakandjaga ning tegevus- või investeerimisplaani olemasolu tarneprobleemide korral. Uuringus osales kokku 113 erinevates sektorites tegutsevat tööstusettevõtet.

Sarnased artiklid