15 aasta jooksul on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastanud üle 18 000 projekti ning jaganud kokku 1,27 miljardit eurot Eesti keskkonna, ettevõtete ja inimeste heaks. Ülevaate KIKi tegevustest annab KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelkäija oli 1993. aastal loodud Eesti Keskkonnafond, mis pärast 2000. aasta ümberkorraldusi sai praeguse nime. Mille poolest KIK Eesti Keskkonnafondist erineb?

Üpris raske on võrrelda, kuna aeg ja toonane õigusraamistik oli teine. Ütleks, et võrreldes Eesti Keskkonnafondiga on rahastamine korrastatum. Kindlasti polnud sellist taotlemiskorda ja hindamist nagu on praegu. Samuti on, eriti viimasel ajal, tõhustunud projektide järelevalve. Suurt rolli mängis keskkonnatasude seaduse tulek 2006. aastal ning sellega kaasnev määrus nr 13  – oli olemas seadusandlik baas, mis muutis rahastamise konkreetsemaks ja selgemaks.

Millistest vahenditest tulevad rahad, mida KIK keskkonnaprojektidele laiali jaotab?

Hetkel rahastame projekte Eesti keskkonnatasudest ning kuni 2020. aastani Euroopa Liidu fondidest, täpsemalt regionaalarengu (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF). Vahendasime ka Eesti riigi CO₂ kvoodimüügitulusid.

Uute rahastusallikate otsimine on teema, millega me kindlasti tegeleme, sest aeg on näidanud, et vajadust ning rakendust keskkonnatoetustele on.

15 aasta jooksul oleme rahastanud Eesti keskkonnaprojekte enam kui 1,2 miljardi euroga ning toorelt öeldes on 1/3 sellest summast tulnud keskkonnatasudest ja 2/3 eurotoetustest ja kvoodimüügist.

Osa KIKi rahadest tuleb Eesti keskkonnatasudest. Mida see tähendab?

Jah, nii see on. Seaduse tähenduses on keskkonnatasu keskkonnakasutusõiguse hind. See tähendab, et kui sa kasutad Eesti looduse ühisvarasid – võtad vett, püüad kala, kaevandad maavarasid -  sinu tegevuse tagajärjel tekib jälg. Et korvata tekkinud kahju, sa maksad näiteks kalastuspüügi- või kaevandusloa eest. Samamoodi maksavad paljud ettevõtted tasu loodusesse heidetavate saasteainete eest.

Keskkonnatasudega kogunenud summa läheb kohalike omavalitsustele ja riigieelarvesse, kus viimasest toetatakse ka meie tegevust. Ehk KIK suunab läbi toetatavate projektide osa rahast tagasi keskkonda. Täpsemalt saab keskkonnatasudest lugeda Riigi Teatajas Keskkonnatasude seadusest.

Kas hetke kuum teema, milleks on põlevkivi tagantjärele kaevandamine, mõjutab läbi keskkonnatasude ka KIKile laekuvaid summasid? 

Eelkõige kaevandaja ise peaks talle eraldatud kaevandamislubadega minimaliseerima tekitatavat keskkonnamõju. Suur osa keskkonnatasudest laekub põlevkivi kaevandamise arvelt ning kindlasti püüame leevendada toetatavate projektidega kaevandamisega kaasnevat kaudset keskkonnamõju.

Oleme KIKi nõukogu otsustega rahastanud piirkonnas väga mahukaid ja kohalikele elanikele olulisi projekte. Näiteks tööstuste keskkonnamõju leevendamist koos Kohtla-Järve poolkoksimägede sulgemisega, aga ka Narva, Narva-Jõesuu ja Kohtla-Järve veemajanduse uuendamist.

Tegelikult ootaksin idavirumaalastelt veelgi aktiivsemat projektide esitamist. Sest KIK projekte ise ei kirjuta ja välja ei mõtle. Meie saame ainult headele ideedele õla alla panna. Just praegu on selleks hea võimalus, mil avanes taas keskkonnaprogrammi taotlusvoor.

Mida kujutab endast CO₂ kvootide müümine?

Eesti riik on koos paljude teiste riikidega kirjutanud alla Kyoto protokolli lepingule, mis kontrollib riikide õhku paisatavat kasvuhoonegaaside kogust. Oleme suutnud oma majanduse hästi ümber korraldada nii, et tekitame vähem heitkoguseid kui piirnorm ette näeb. Mispärast on ülejäävast CO₂ saastelubadest huvitatud suurriigid, kellele norm jääb liiga väikseks. Nii toimub Kyoto riikide vahel saastekvoodi ost-müük ja saadud tulu tuleb omakorda suunata rohelistesse projektidesse. Nimetame seda kõike roheliseks investeerimisskeemiks.

Tänu keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingule sai KIK viis aastat tagasi õiguse kaubelda heitkoguse ühikute ehk AAU-dega. Sõlmisime Jaapani korporatsioonidega ning Euroopa valitsustega üle 20 müügitehingu ligi 400 miljoni euro eest. Saadud tuluga on renoveeritud Eestis näiteks kortermaju või toetatud elektriautode kasutamist.

KIK ise vahendas keskkonnaprojektidesse müügitulu Austria ja Hispaania kvoodimüügist. Saime nii toetada 70 keskkonnasõbralikku kütteprojekti, Ojaküla ja Tamba tuulepargi rajamist.

Viimane asi, mis sel aastal joone alla saab, on tänavavalgustuse uuendamine, kus Keilas, Jõhvis, Kuressaares, Haapsalus, Võrus, Valgas ja Paides asendatakse 12 000 tänavavalgustit säästlike LED-valgustitega.

Kuidas on läinud Negavati konkursil? Kas plaanite konkursiga jätkata?

Negavatt on olnud väga suur õnnestumine! Tudengid, kes muidu KIKi ei tule taotlema, kartes siinset bürokraatlikust vms, said võimaluse välja pakkuda oma keskkonnaidee ning võidu korral see ka ülikoolis teoks teha. See ongi kogu võistluse juures kõige tähtsam: Negavatt pole paljalt roheideede konkurss, vaid nende elluviimise konkurss!

Eelmisel aasta võidutööd tõid näiteks Maaülikooli kohvikusse mahetoidulõuna, TTÜs peahoone vetsudesse paigaldati vett kokkuhoidvad kraanid. Kraanid ja joogivesi on popp teema, kuna selle aasta Negavati ühed võitjad paigaldavad TÜ hoonetesse pudeliveevõtu kraanid ja jagavad esmakursuslastele kraanivee kasutamiseks vajalikud pudelid. Võiduprojekte on veel ja nendest saab lugeda Negavati kodulehelt.

On rõõm kuulda, kuidas senise kahe konkursiga on positiivset tagasisidet andnud nii tudengid, ülikoolid ja ka partnerid. Kindlasti sooviksime jätkata Negavatiga, aga kindel „jah“ otsus sõltub nõukogust ja rahaliste vahendite olemasolust.

2014. aastal alustasite keskkonnaprogrammis maapõue, kalanduse, metsanduse, jäätmete ja merekeskkonna projektide mõjuanalüüsiga. Mida see endast kujutab?

KIKi eesmärgiks on suunata iga euro võimalikult efektiivselt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks. See tähendab, et meilt toetuse saanud projektide tulemus peab olema parim võimalik keskkonna mõistes. Et teada, mida on senised rahastatud projektid kaasa toonud, analüüsisime nende tulemuslikkust ja mõju.

Ettevõtmine kujutas endast tihedat koostööd keskkonnaministeeriumi ja toetuse saajatega, mille tulemusel sõnastasime 71 rahastusettepanekut ja 53 neist viidi ka ellu. See kõik aitab kaasa sellele, et esitatud projektide seast suudame me rahastada parima mõjuga ettevõtmisi meie keskkonna jaoks. Praegust käib töö ülejäänud viie valdkonna projektide mõjuanalüüsiga.

FOTO: Pärnu keskkonnahariduskeskus

2015. aastal täitub KIKil 15 aastat. Milliseks hindate eestlaste keskkonnateadlikkust? Kuidas on see muutunud läbi aja? 

Eestlaste keskkonnateadlikkus on hea ning see liigub tõusvas joones, kuid sama tõusvalt ei tule kaasa nende käitumine. Mulle isiklikult jääb näiteks mõistetamatuks, et samal ajal kui läbi toetatud jäätmejaamade ning prügivedude korraldamise on prügist lahtisaamine tehtud inimestele võimalikult odavaks ja mugavaks,  leiab jätkuvalt  metsa alt vedelemas prahihunnikuid. 

Selle muutmine nõuab tööd ja aega, sest oluline pole mitte uute teadmiste pakkumine vaid harjumiste ja hoiakute muutmine.

Loodusega tuttavaks saamine on üks asi, kuid teine on selles käitumine. Oleme toetanud paljusid keskkonnateadlikkuse projekte: alustades uhkete keskkonnahariduskeskuste ehitusest kuni lõpetades kampaaniate ja ekskursioonidega. Valdkonnas puudutavad paljud projektid just lapsi ja noori, kuna teadlikkus algab lapsepõlvest. Pooldan, et lapsi tuleb kuulata - nad on tihti säästmises ja loodusest teadlikumad kui vanemad.

Kuidas on viieteistkümne aastaga muutunud KIKi taotlemine ja aruandlus? Mida on muutnud KIKAS keskkond?

Taotlemine on ajaga muutunud konkreetsemaks ja efektiivsemaks, kontrollmehhanismid on muutunud tõhusamaks. Suure hüppe tõi 2006. aastal Keskkonnatasude seaduse ja määruse nr 13 kasutuselevõtt, mis andis taotlusprotsessile selged raamid.

Kindlasti on omakorda KIKAS vähendanud aja- ja paberikulu. Tänu sellele saab kogu projektil ühes elektroonses keskkonnas hoida pidevalt silma peal. Mugavam on projekti taotlejatel ja toetuse saajatel dokumente esitada ja meil neid menetleda. Väiksed muudatused ja uuendused toimuvad süsteemis pidevalt, et muuta protsessi veelgi tõhusamaks ja ajaga kaasaskäivamaks.  Kuid bürokraatlikkusest me lõpuni lahti ei saa. Mõistetavas koguses on ka see vajalik, sest kuigi  vahel võib tunduda, et taotlemise ja väljamaksmise reeglid on jäigad, tagab see tiheda sõela läbinud taotlejale kindluse, et ta pole reeglite vastu eksinud ning raha tagasinõude ohtu pole.

Millised on KIKi prioriteedid taastuvenergia valdkonnas?

Jätkuvalt toetame struktuuritoetustest soojamajanduse üleviimist taastuvenergiale. Rahastasime kütteprojekte ka kvoodimüügi tulust, kus 70 projektiga rekonstrueeriti Eestis soojatorusid ja viidi katlamaju üle bioküttele. Ainuüksi need 70 projekti väldivad aastas 140 tonni CO₂ paiskumist õhku.

Transpordis on oluline biometaani turule toomine. Plaanime biogaasi kasutuselevõtuks vahendada kokku 44 mln eurot nii struktuuritoetustest kui kvoodimüügi tulust. Plaanime toetada terviklahendust ehk liinibusside üleviimist biogaasile kui ka vajalike tanklavõrgustike loomist. See aitab kaasa Eesti eesmärgile saavutada 2020. aasta lõpuks 10% taastuvkütuste osakaalust transpordis.

FOTO: Euroopa Rohelise Kontori tunnistus facebook.com/KeskkonnainvesteeringuteKeskus

KIK sai 2014. aastal Euroopa Rohelise Kontori tunnistuse. Kirjeldage palun, mis teeb KIKi kontorist rohelise kontori?

Tõepoolest, see tunnistus teeb ainult suurt rõõmu. KIK, olles ise keskkonnaprojektide rahastaja ja aidates sellega kaasa Eesti keskkonnahoiule, ootab ka endalt, tööandja ja töötajana, keskkonnateadlikku ja –sõbralikku käitumist.

Siinkohal avaldangi kiitust kõigile KIKlastele, kellele ettevõtmine oli südameasi. Pisiasjad on need, mis annavad rohelise terviku: sorteerime prügi, jälgime, et asjatult tuled ei põleks, hindame igal aastal energiakulu, sest soovime teadlikult näha, kas meie tarbimine on tasakaalus ja mõjus ehk keskkonda säästev.  Paberivabaks kontoriks saime juba 2013. aastal, kui otsustasime asju ajada lõpuni ja ainult digitaalselt.

Meile on oluline ka töötajate töövõime hoidmine. Lisaks korralistele tervishoiu kontrollidele oleme sisustanud büroosse virgestustoa, kus on võimalik vaimu turgutada vajalike pausidega. Jälgime ka, et kõik mida igapäeva tegevuseks sisse ostame ja tarbime, arvestaksid keskkonnahoidlikke kriteeriume.

FOTO: Veiko Kaufmann

Milline projekt oli 2014. aastal Teie lemmikprojekt, mida KIK toetas? Miks?

Raske on valida parimat, valdkonnad on väga erinevad. Vana veeinsenerina on hea meel, et palju on toetatud veeprojekte. Üksnes juba eelmine aasta aitas KIK rajada ja rekonstrueerida 602 km joogiveetorustikku. Samas mastaabis töid tehti ka reoveetorustikega. Puhta vee kättesaadavus on eestlastel juba päris hea ning tõenäoliselt tulevikus me nii palju sellesse ei pea investeerima. Ehk rohkem toetusi saab jagada teistesse valdkondadesse.

Kuidas olla edukas taotleja?

Oluline on teha endale selgeks, mida toetatakse ja millised on peamised rahastamise tingimused. Paraku ei sobi alati kõik taotlejate head ideed rahastatavate tegevuste alla.

Toetuse saamine tähendab ka kohustusi ja seetõttu on oluline teha endale selgeks milliseid nõudeid ja kohustusi tuleb projekti ellu viimise ajal ja peale projekti lõppu täita, et vältida hilisemaid ootamatusi.

Lugege läbi dokumendid millele alla kirjutate, eriti puudutab see sihtfinantseerimise lepingu allkirjastamist.

Taotluse koostamisega alustage kohe peale vooru välja kuulutamist ja ärge jätke taotluse esitamist viimase päeva viimastele minutitele.

Taotluse koostamisel tuleb arvestada sellega, et asjad peavad olema kirjas selgelt ja arusaadavad ka inimestele, kes teie projektist midagi ei tea. Taotluse vormi sisu ja lisatud lisade sisu peavad olema omavahel kooskõlas.

Hea oleks lasta taotlus läbi lugeda inimesel, kes teie projektiga kursis ei ole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta