Tallinnas asuva Pesaleidja koduta loomade varjupaiga kaudu leiab igal aastal uue kodu ligi 600 looma. Jaanuari alguses ehmatas Pesaleidja kollektiivi olukord, kui kassitoast varastati sülearvuti ning sisuliselt päevaga oleks võinud kaduda paljude loomade ning endiste ja uute omanike andmed.

 „Hetkel on meie hoole all peaaegu 400 kassi. Meie eesmärk on päästa võimalikult palju loomi, leida neile uued kodud ja sellega vähendada loomade hukkumist tänavatel ja piirata nende paljunemist,“ sõnas Pesaleidja juhatuse liige Oliver Vainola.
 

Igapäevatööks on vajalik mahukas andmebaas 
 

Loomadele leitakse uued kodud valdavalt Facebook’i või Instagram’i postituste kaudu. „Ehkki kuulutused riputame valdavalt sotsiaalmeediasse, siis Pesaleidjast kassi võtmiseks tuleb esmalt täita kodulehel ankeet, mille eesmärk on nii välja selgitada inimese kontaktandmed, informatsioon looma potentsiaalse uue kodu kohta kui ka see, milline kass võiks antud inimesele sobida olukorras, kus soovija veel endale lemmikut leidnud pole,“ selgitas Vainola. Ta lisas, et kui ühe kassi kohta avaldab soovi mitu inimest, siis otsustakse just ankeedi ja kohtumise põhjal, kellele loom loovutada. 

Lisaks loomade eest hoolitsemisele, on Pesaleidja vabatahtlike ja töötajate hallata ka andmebaas, kus on kirjas kõik loomade ning endiste ja uute omanike kontaktid. „Sellest andmebaasist sõltub suuresti meie igapäev, kuna ilma mahuka andmebaasita puuduks meil ülevaade, kui palju loomi oleme päästnud, millised loomad on endale uue kodu leidnud ning millised veel nii-öelda saadaval,“ selgitas Vainola. Ta nentis, et seetõttu on pisikese mittetulundusühingu jaoks ääretult oluline andmeid turvaliselt hoiustada. 

Jaanuari alguses oli kogu kollektiivi jaoks õpetlik olukord, mil varastati Pesaleidja kassitoast sülearvuti ning sisuliselt päevaga oleks võinud kaduda väga paljude loomade andmed, kui need ei oleks olnud salvestatud pilve ning turvaliselt parooliga kaitstud. „Pesaleidja töötaja unustas kogemata võtmed ukse ette ja 9 minuti jooksul, mil ta laos käis, jõudis sinise jopega meesterahvas sülearvuti varastada ja sellega lahkuda. Kuna tegeleme paljuski isikuandmetega ja peame tagama nii nende andmete säilimise kui ka turvaliselt hoiustamise, siis loomulikult oli esmareaktsioon šokk,“ kirjeldas Vainola. 

IT- ja telekommunikatsiooniettevõte Telia Eesti kaubamüügi ja finantseerimise valdkonnajuhi Mart Laanemägi sõnul on mitmeid häid nippe, kuidas turvaliselt arvutis töötada. „Nii ettevõtetel kui ka mittetulundusühingutel aitab näiteks tundlike andmeid turvalisena hoida äriklassi arvuti eelistamine, mis krüpteerib suletud seisus kogu arvuti sisu. Selleks, et arvuti hävinemise või varguse korral arvuti sisu kaduma ei läheks, tasub kasutada pilvetarkvara, kuhu andmed varundada ning seadmekindlustust, mis kaitseb nii pisikriimude kui ka varguste eest,“ loetles Mart Laanemägi. 
 

Pesaleidja koondab ligi 200 aktiivset vabatahtlikku
 

Pesaleidja on Eesti suurim vabatahtlike poolt juhitav koduta loomade varjupaik, mis koondab ligi 200 aktiivset vabatahtlikku ja 7 töötajat. „Pesaleidja kollektiivi motiveerib teadmine, et saame oma eluga teha midagi, millel on hindamatu väärtus. Paljud vabatahtlikud soovivad näiteks looma aidata, pakkudes talle ajutist kodu. Osade jaoks, kes koju endale looma võtta ei saa, on aga südamelähedane loomade eest hoolitseda. Loomadega tegelemine pakub vabatahtlikele teadmise, et nad on teinud midagi tõeliselt head, sest looma tänavalt kinni püüdes ja terveks ravides, oleme ta elu päästnud. Kuna kodutud loomad on tekkinud inimeste tegevuse ja tegevusetuse tõttu, koondab varjupaik inimesed, kes soovivad seda loomadele heastada. Meie vabatahtlikel pole teistest mitte rohkem vaba aega vaid on tahe selle hobiga tegeleda, sest loobumine tähendaks otseselt kellegi tänavale jätmist,“ kirjeldas Vainola. 

Vabatahtlikud hoolitsevad nii kasside eest Pesaleidja kassitoas, sotsialiseerivad arglikke loomi kui ka otsivad kassidele uusi kodusid jm. Hetkel on Pesaleidja vabatahtlike hoole all ligi 400 koduta kassi, kes kõik ootavad endale uut kodu. Vainola sõnul on Pesaleidjad on päästnud 5679 looma ja iga päästetud elu annab soovi jätkata. „Neil kellel ei ole võimalik panustada vabatahtlikuna, ehk oma aja ja oskustega, aitavad hoopis igakuise püsiannetusega,“ lisas ta. 

Pesaleidja MTÜ toetub valdavalt eraisikute ja ettevõtete annetustele ning loovutustasudele. MTÜ on üks Eesti edukamatest annetuste kogujaid, kes laseb ka iga-aastaselt oma raamatupidamise vabatahtlikult sõltumatul eksperdil revideerida, mis annab vabatahtlikele ja annetajatele kindluse annetuste kasutamise osas. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta