Keskkonnaamet on andnud kaitsealadel raiumise lubasid, ilma et oleks välja selgitanud raiete mõju loodusväärtustele ja kaitseala kaitse-eesmärkidele, osutab täna avaldatud Riigikontrolli audit. Raie mõjude hindamist takistab kaitsealuste metsade ja neis toimuvate raiete kohta kogutava info ebapiisavus ja ebaselgus.  

„Nõustun igati keskkonnaministri 2022. aasta suvel esitatud seisukohaga, et keskkonnavaldkonnas on probleeme andmetega ning andmed on väärtuslikud siis, kui need on ajakohased ja kui me oskame neid kasutada,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Probleem keskkonnaandmetega leidis kinnitust juba kaitstavatele metsadele pühendatud auditi algusfaasis, kus üritasime saada selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta. Auditi käigus ilmnes, et lihtsale küsimusele kaitsealade pindalade kohta võib saada kordades erinevaid vastuseid ning vastuste täpsustamine tekitab selguse asemel segadust juurde. Valdkonda ei saa sisukalt juhtida ilma asja- ja ajakohaste andmeteta.“

Kaitsekorralduse tagamiseks on oluline, et oleks ülevaade ka selle kohta, kui palju on kaitstavates metsades metsa raiutud. Paraku Keskkonnaministeeriumi haldusalas seda infot ei koguta. 

Audit näitas ka, et Riigikontrolli 15 aasta taguses auditis välja toodud probleemid kaitseväärtuste kaitse alla võtmata jätmise, kaitsekorralduskavade koostamise ning kaitsealustes metsades raiete mõju hindamisega on jätkuvalt lahenduseta.

Riigikontrolli hinnangul ei ole metsa raiumise mõjusid piisavalt kirjeldatud ega hinnatud ei kaitse-eeskirjades, kaitsekorralduskavades ega ka riikliku keskkonnaseire käigus. Sellises olukorras tuleks Keskkonnaametil raie mõjusid hinnata iga raieloa puhul eraldi, kuigi ühe raie kaupa hinnates ei selgu kogu kaitseala ulatuses toimuvate raiete koosmõju. Juba raiutud alade kohta on olemas vaid paar aastat vana ja kõikide metsade kohta kogutud üldistatud info statistilise metsainventuuri kujul, milles eraldi infot kaitstavate metsade raiete kohta ei ole. Ehkki Keskkonnaministeeriumi hinnangul on see metsade kaitse korraldamiseks piisav, jääb Riigikontroll siin eriarvamusele.

Riigikontroll leidis, et kaitse-eeskirju on muudetud, lubades lageraieid ka piiranguvööndites, kus seda varem ei lubatud. 2022. aasta seisuga oli lageraie lubatud 173-s metsaga kaitseala piiranguvööndis 189-st. Kuna raievanused, raievõtted ja kõrval asuva langi uuenemise tingimused kaitstavates metsades ei erine muudest metsadest, siis on piiranguvööndites ja hoiualadel võimalik erinevate raievõtetega suured üksteisele lähedal asuvad alad lagedaks raiuda ja sellistes paikades ei täida kaitseala oma eesmärki. Auditi käigus hinnatud kümne juhtumi puhul jõudsid eksperdid järeldusele, et piiranguvööndite ja hoiualade loodusväärtused olid saanud lageraiete tagajärjel kahjustada.

Auditi käigus koostatud eksperditöös toodi välja ka juhtumeid, kus raielube on välja antud vastuolus kaitse-eesmärkidega ning neisse pole kirja pandud liigi või elupaiga kaitseks olulisi piiranguid. Eksperditöös analüüsitud juhtumid näitavad vigu, mille kordumine pole praeguse korralduse puhul välistatud ka tulevikus.

„Paraku tuvastas Riigikontroll auditi käigus, et Natura erametsatoetust kaitstaval alal asuva metsa eest makstakse ka siis, kui metsa seal peal enam polegi,“ mainis riigikontrolör Janar Holm. „Olukord, kus toetust makstakse ka lagedaks raiutud alade eest ja looduslikku elupaika säilitama ei pea, ei ole mõistlik.“

Riigikontroll soovitab kaitstavates metsades raiumise puhul korraldada metsaregister ümber selliselt, et omanik saaks raie tegemise ära märkida ja peaks seda tegema. Lisaks soovitame lubada raieid kaitstavates metsades ainult juhul, kui enne raieloa kinnitamist on hinnatud raie mõju loodusväärtustele; kaitsealadel peaks toimuma raiete planeerimine kogu ala arvestades ning raielubade andmisel tuleks arvestada raiete kumuleeruvat mõju.

Taustaks

Ametlike andmete kohaselt on Eesti metsasus 51% ja metsast 17,6% rangelt kaitstav. Selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta Riigikontroll auditi käigus ei saanud.

Metsaseaduse definitsioonist lähtuvalt lähevad sellesse arvestusse ka lageraie läbinud metsata metsamaa ning noor kasvav mets. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on vähemalt 100aastaseid vanu metsi rangelt kaitstavatel aladel alla poole, samas kui metsa elurikkus suureneb just vanuse kasvades.

Kaitstavad alad jagunevad eri rangusega kaitserežiimidesse: näiteks loodusreservaat, sihtkaitsevöönd (looduslik ja hooldatav), piiranguvöönd, hoiuala, püsielupaik. ELi metsaelupaikade alleshoidmine on kaitse-eesmärgiks 335 kaitsealal.

Natura elupaikade kaitse alla võtmise pindalalised eesmärgid on Eestis täidetud, kuid kümnest kaitsealusest Natura metsaelupaigatüübist kahe seisund on halb, kuue seisund ebapiisav ja vaid kahe seisund on hea.[¹] Keskkonnaagentuuri looduskaitse aastaraamatus tõdetakse, et metsade elurikkuse vähenemist mõjutavad kõige enam suurepinnalised lageraied.

Kaitstavatel aladel, kus raieid tehakse (hoiualad, piiranguvööndid, hooldatavad sihtkaitsevööndid), peab raietegevus toimuma metsaseaduse ja selle alamaktide reeglite ning looduskaitseseaduse kohaselt. Metsaseadusega on seatud eesmärk olla metsade majandamisel säästlik, ökosüsteemi kaitsev. Looduskaitseseaduse järgi tohib sihtkaitsevööndites teha raiet looduskaitselistel põhjustel kujundusraie nime all, mis on üldnimetus kõigile raieliikidele. Piiranguvööndites on seaduse järgi lageraie keelatud, välja arvatud juhtudel kui kaitse-eeskirjad näevad ette erandeid.

Euroopa Komisjon algatas 2021. aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses Natura aladel toimuvate raiete ja nende mõjude hindamisega. Rikkumismenetluse tõttu peatas Keskkonnaamet 2022. aasta veebruaris ajutiselt raied piiranguvööndites asuvates Natura metsaelupaikades. 

[¹] Elupaigatüüpide seisund 2019. Keskkonnaministeerium. Vaadatud 1. märts 2022. Alla laaditav.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta