Eesti Maavarade Ühingu asutajaliige Nabala Keskkonnakaitse Ühing annab täna Keskkonnaministeeriumile üle 2200 allkirja, millega toetatakse Nabala lubjakivimaardla kuulutamist passiivvarude hulka kuuluvaks. Nabala lubjakivimaardla passiivvarud kuulutas keskkonnaminister ettevõtjate survel aktiivvarudeks 2005. aasta suvel.  

AS Riverito (endine Merko Kaevandused OÜ), Paekivitoodete tehase OÜ ja AS Kiirkandur on esitanud uuringuload seitsmele karjäärialale, pindalaga ühtekokku 420 ha. Seejuures külgneb ühe uuringuala piir vahetult maastikukaitseala piiriga. 

Otsese negatiivse mõjuga ala karjääride avamisel Nabalas oleks Muhu saare suurune, kaudne mõjuala ulatuks lõuna suunal Mahtra soostikuni ja põhja suunal Tallinnani, ida-lääne suunal Pirita ja Keila jõgedeni. Ohus oleks peale Tuhala nõiakaevu kogu piirkonna põhja- ja pinnavee režiim.  

Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et kogutud allkirjad näitavad selgelt inimeste seisukohta, millisena soovitakse näha Nabala karstiala tulevikku. “Looduskeskonna muutmine tööstuskeskkonnaks pole meie hinnangul piisavalt põhjendatud, rääkimata kogu protsessi keskkonnahoidlikkusest,” ütles Pukk. 

Ettevõtjad ja Keskkonnaministeerium on survestamas avalikkust ehituskillustiku nappuse probleemiga, samas jäetakse mainimata, et Eestis jätkub aktiivset ehituslubjakivivaru ilma Nabala maardlata veel 40 aastaks. Jäetakse ka mainimata killustiku ekspordimahud, mis moodustasid 2007. aastal enam kui neljandiku kogu Eesti sisevajadusest. Samuti ei räägita põlevkivikaevandamise käigus nö “tasuta” saadavast killustikust. 

Ajakirjanduses on neil päevil kirjutatud kümnetest röövkaevandamise juhtudest ning sellega seotud kriminaalmenetlustest. “Praegune olukord on absurdne, sest iga suvaline isik võib esitada uuringuloa taotluse ning saada loa kaevandamiseks. Ei ole vahet, kas taotleja on eraisik, FIE või minimaalse osakapitaliga OÜ. Ometi on aga tegemist aastakümneid kestva tegevusega ning kaevandamisega seotud keskkonnamõjud on pöördumatud.” selgitas Pukk. 

Nabala Keskkonnakaitse Ühingu hinnangul on sama absurdne ka asjaolu, et riigimaal kaevandada sooviv ettevõte peab tasuma vaid ressursitasu ning riigile renti maksma või maad välja ostma ei pea. Kui lisada ettevõtjale seadusega pandud kohustus tellida ja ka rahastada plaanitava kaevandusala keskkonnamõjude hindamine, siis tuleb tunnistada, et Eesti maavarade poliitika järgib pigem Aafrika kui põhjamaade praktikat. 

Teadaolevalt on praegu Keskkonnaministeeriumis koostamisel Eesti Ehitusmaavarade arengukava. Tänase info kohaselt koostatakse seda sarnaselt põlevkivi arengukavale kõikide ühishuvide sisulise kaasamiseta. Arengukava baasuuringut on koostamas kaevandusettevõtjatega tihedalt seotud inseneribüroo ning kogu protsess on siiani olnud läbipaistmatu. “Kui kavatseme sarnaselt jätkata, jõuame Eesti riigi maavarapoliitikaga varem või hiljem seisu, kust edasiminek on võimatu,” lisas Pukk. 

Käesolevaga teeb Nabala Keskkonnakaitse Ühing koos Eesti Maavarade Ühinguga keskkonnaministrile ettepaneku peatada kaevandamise ja uuringulubade menetlemine, kuni on valminud kõikide huvigruppidega arvestav Ehitusmaavarade arengukava. 

Lisainformatsioon: eestimaavara@gmail.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta