Swedbanki jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt eelistavad Eesti elanikud Baltikumist enim uusi autosid ning kasutavad ostuks pigem liisingut. Samas Läti ja Leedu kodanikud on valmis maksma vähem ning vaatavad pigem kasutatud sõidukeid, mida soetatakse kogutud säästudest.

Uuringufirma Norstat läbiviidud küsitlusest selgust, et ligi 80% Baltikumi elanikest omab või kasutab sõiduautot ning enamik on selleks valinud bensiini- või diiselmootoriga sõiduki. Kui Lätis ja Leedus on ülekaalus diiselmootoriga autod, mida omab vastavalt 45% ja 49% elanikest, siis Eestis eelistab enim ehk 38% elanikest bensiinimootoriga sõidukeid.

Elektri- või hübriidautot kasutavad vähesed – Eestis 5%, Lätis 7% ja Leedus 8% elanikest. Põhjuseks on enamasti keskkonnasõbraliku sõiduki kõrge hind ja lühike sõidudistants. „Uuringust selgus, et keskkonnasõbraliku auto soetamist motiveeriks madalam hind ja madalamad kaasnevad kulud ning Eesti elanikke motiveeriksid rohkem maksueelised või riigi toetus. Kusjuures selline toetus on meil täiesti olemas, sest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) pakub alates 6. veebruarist nullheitega sõidukite ehk täiselektriliste sõidu- ja kaubaautode ostmiseks 4000 euro suurust tuge. Lisaks toetab ka Swedbank keskkonnasõbralike valikute tegemist, pakkudes tavapärasest madalamat liisingu intressi sõidukitele, mille CO₂ heide on kuni 50 grammi kilomeetri kohta,” ütles Swedbanki erakliendi liisinu valdkonnajuht Karin Saar.

Auto soetamiseks eelistatakse Eestis mõnevõrra rohkem liisingut (35% vastanutest) võrreldes Läti ja Leeduga (vastavalt 18% ja 11%), kus enamasti soetatakse sõiduk kogunenud säästudest. Näiteks oma järgmist autot plaanib liisida 51% eestimaalastest ning 31% Läti ja 25% Leedu kodanikest. „Seda põhjendab ehk asjaolu, et Eesti elanikud soetavad tavapäraselt kallemaid sõidukeid, kui meie lõunanaabrid. Uuringust selgus, et 29% eestimaalastest on oma järgmise sõiduki eest valmis maksma enam kui 20 000 eurot, samas Lätis ja Leedus on valmis sellist summat välja käima vastavalt 12% ja 13% elanikest, kusjuures enamik eeldab, et järgmise sõiduki hind jääks alla 10 000 euro,” ütles Saar.

Kallima sõiduki valikut selgitab ka tõsiasi, et 61% Läti ja 68% Leedu elanikest plaanib järgmisena osta kasutatud sõiduki, samas Eesti elanike seas on mõnevõrra eelistatum uue sõiduki soetamine ehk kasutatud sõidukit plaanib osta 46% vastanutest. „26% eestimaalastest plaanib järgmisena osta uue auto, võrdluseks Lätis valiks uhiuue sõiduki 17% elanikest ja Leedus vaid 12% elanikest,” lisas Saar.

Elektriauto ostaks ühel hetkel küll paljud Baltikumi elanikud, kuid 21% eestimaalastest plaanib seda teha enam kui kümne aasta pärast ning 19% arvab, et läheb elektriautole üle 6-9 aasta pärast. 42% vastanutest arvab, et ei oma kunagi elektriautot. „Samas väga positiivne on näha, et 92% Eesti elanikest, kellel on juba elektri- või hübriidauto, plaanib keskkonnasõbraliku sõiduki soetada ka oma järgmiseks autoks ehk need, kes on valinud elektri- või hübriidauto ei lähe enam bensiini- või diiselmootori peale tagasi,” ütles Saar.

Elektriautode populaarsus on viimastel aastatel kasvama hakanud – turule tuleb järjest uusi mudeleid ning täieneb ka laadimistaristu. „Swedbanki liisingu statistika andmetel finantseerisime eelmisel aastal kokku üle saja eraisiku elektriauto ostu. Teadlikkus küll kasvab, sest aina enam jälgitakse sõidukite igapäevakulusid, kuid piirajaks on hind. Seetõttu tuleks jälgida pakutavaid toetusi ja soodustusi, mis suunavad elanikke keskkonnasõbralike valikute poole. Sellel aastal oleme esimese poolaastaga finantseerinud eraisikutele aga juba rohkem elektriautode oste, kui tervel eelmisel aastal kokku. Popimad on Teslad ja Nissanid,” nentis Saar.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta