15. veebruaril. 2023 jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Keeld katab praktiliselt kogu Eestit, on üksikud kohad, kus saab seaduslikult pliihaavlitega veel jahti pidada. Nõude rikkumise puhul näeb jahiseadus karistusena ette rahatrahvi suuruses kuni 800 eurot või aresti. Arvestades jahipidamist ja vaadates kaarti, kus pliihaavlitega jaht lubatud, siis ilma seadust rikkumata saaks pliihaavlitega jahti pidada ehk Pandivere kõrgustikul ja seda ka näpuga kaardil järge ajades. Keeld kehtib siiski ainult pliihaavlitele, ülejäänud pliimoonaga jaht on jätkuvalt lubatud!

Eesti Jahimeeste Selts on meedias selgelt välja öelnud, et Eestis lõpetatakse plii sisaldusega laskemoona kasutamine alates 2030. aastast (julgelt pea 7 aastat veel ootamist). Plii on ülimürgine metall, mille tulemusel hukkub igal aastal kotkaid. See on ka teistele lindudele, loomadele kui ka inimese tervisele ülimalt ohtlik ja kohati ka surmav.

Rõhutan, et teadlikumad jahimehed on vabatahtlikult juba ammuilma pliihaavlitega ja pliimoonaga jahipidamisest loobunud, aga kahjuks pole statistikat, mis protsendist me siin rääkida saame. Lihtsalt saame tunda rõõmu teadmise üle, et Eestis on juba jahimehi, kes pliimoonaga jahti enam ei pea. Kuid nagu ka koprajahi puhul, hakkab sellegi teema juures silma Eesti Jahimeeste Seltsi suhtumine loodusesse - nemad ei soovi pliimoonast loobuda, vahet pole, kui ohtlik see metall on.

Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits on 2020. aastal jaganud meedias tagamaid, miks tuleks pliimoonast loobuda kohe.

Keskkonnaamet ega Eesti Jahimeeste Selts ei soovi pliimoona keelustamist ja põhjenduseks on toodud selgituseks: „Pikemas plaanis on eesmärk mürgise moona kasutamine täielikult lõpetada, kuid seda ei saa teha üleöö. Jahimehed vajavad sujuvat üleminekuaega, et muutusega kohaneda ning moon ja vajadusel ka relvad tasapisi välja vahetada,“ selgitas Avarsalu Keskkonnaameti peadirektori asetäitja.

Paljud inimesed ei taha kuulda sõnakestki sellest, et peavad hakkama maksma automaksu. Kas maksu- ja tolliamet annab neile inimestele ka aega kohanemiseks, et siis, kui vaimselt ja rahaliselt on valmis, hakkavad maksma? Kindlasti mitte. See olukord ilmestab väga hästi asjaolu, et meil Eestis on väga mõjukaid huvigruppe, kelle ees riik on hämmastavalt paindlik ja vastutulelik.

Vastutulelikkust näitab ka keskkonnaameti sõnum, et „Eesti on märgalade ja veekogude poolest erakordselt rikas maa, seetõttu tuleb pliihaavlite kasutajatel edaspidi väga tähelepanelik olla. Märgaladel või veekogude lähistel jahti pidades arvestada võimalusega, et keskkonnainspektorid soovivad üle vaadata jahimehe haavlivarud ja veenduda, et kaasa pole võetud keelatud pliimoona. Esimesed 6 kuud pühendame kontrollidel rohkem tähelepanu sellele, et kõik jahimehed muutust märkaks, karistamine pole eesmärk omaette,“ rääkis Olav Avarsalu.

See 6 kuud saab kohe täis ning edaspidi peaks nüüd rakenduma karm keeld. Kuid siingi on keskkonnaameti sõnum jahimeestele kohati ebaselge: „Veebruari keskel jõustuv piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.“ Märkimata on jäänud asjaolu, et see keeld kehtib kõikide jahtide puhul. Näiteks hunti jahtides kasutatakse tihti tatikat, kus hundid saadakse metsast välja just jahilaske tehes, ja kui mööda metsa pliihaavleid kaasas kanda või hirmutuslaske teha, siis rikub jahimees kohe seadust. Kas keskkonnaamet seda tahab kontrollida, on muidugi omaette teema. Ilmselt mitte, nagu ikka.

Postimehest: „Tervisevaldkonnas on plii tuntud kui närvimürk, vähki tekitav ja reproduktiivsüsteemi kahjustav aine, mis pärsib ka immuunsüsteemi ja põhjustab paljusid teisigi tervisehädasid. Pliimürgituse esmased tunnused võivad olla väga üldised: väsimus, pea- ja kõhuvalud, ärrituvus, aneemia jne. Laste puhul on täheldatud ka vaimse arengu häireid.“

Mis ma oskan öelda - Eesti elu juhib raha, võim ja huvigruppide tahe. Mürgitamine on ka lubatud ja jahisaaduste kaudu jõuab tegelikkuses pliimürk ka laste toidulauale. Minul pole ausalt öeldes väga suurt usku sellesse, et keskkonnaamet nüüd suudab jahinduses pliihaavlite kasutamist ohjeldada, kuna järelevalve on hetkel lihtsalt sedavõrd puudulik. Tasub küsida, kes on loonud sellise süsteemi, et jahinduses puudub toimiv järelevalve? Kelle huvides see toimub?

MTÜ Hoiame Loodust peab hetkel läbirääkimisi kliimaministri nõunikega, et saada ministri jutule. Paraku läheb see väga raskelt.

Pliimoona negatiivset mõju loodusele on märksa raskem märgata kui leida maha heitedud sarvi, aga kui me teadvustame endale probleeme, siis oleme võimelised ka leidma üles lahendusi. Kahjuks teab avalikkus ikka väga vähe, mida Eestimaa looduses leidub või toimub!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta