Tegeledes aktiivselt mõne spordialaga on toitumise järgimine ja spordiarsti konsultatsioonid tavapärane rutiin, kuid sama oluline on ka suutervis. Hambaarst dr Eve Voog nentis, et suutervisega seotud probleemid võivad tabada sportlast ootamatult kõige ebasobivamal hetkel ja seeläbi mõjutada tema sooritust.

„Sattusin hiljuti lugema 2012. aasta Londoni olümpiamängude ajal tehtud kokkuvõtet, kus oli öeldud, et 30% sportlaste kõikidest toonastest  arstide poole pöördumistest olid seotud hammaste probleemidega,“ tõdes City Clinics Tallinn hambaarst dr Eve Voog. Tema sõnul on see hea näide, et olgugi, et tippsportlased näevad meeletult vaeva vormi ajastamisega tippvõistlusteks, võib suutervise tähelepanuta jätmine mõju avaldada väga valedel hetkedel. „Spordiga aktiivselt tegelevad inimesed, eriti just võistlussportlased, peaksid pöörama rohkem tähelepanu ka oma suuõõne tervislikule seisundile, kuna suuõõne muutused mõjutavad negatiivselt sportlase tervist, heaolu ja füüsilist sooritusvõimet,“ ütles hambaarst.

Temaga nõustub Eesti laskesuusataja Regina Oja Ermits, kes tõi välja, et võistlusteks valmistudes viiakse keha füüsiliselt pingutuse maksimaalse piirini ning see võib tekitada olukorra, kus ressursse igale poole ei jagu. „Tihti imestatakse, kui sportlased võistlustel haigestuvad. See on seotud just nimelt sellega, et organismis on olnud väike haigusetekitaja, mis tavaolukorras ei pruugi avaldudagi, ent suure kehalise pingutuse tõttu on organismi vastupanuvõime vähenenud ning  peidus olnud tervisehädad avalduvad. Väga sageli on need just seotud hammaste tervisega, sest hammaste kontrolliks pole treeningute käigus aega jäänud,“ ütles Oja Ermits.

Hambavalu võib laskesuusataja sõnul vägagi palju mõjutada ka treeninguid. „Lisaks sellele, et valu iseenesest on ebameeldiv, kõrgendab valu aisting südamelöökide sagedust. See aga mõjutab juba oluliselt treeningut ning nõuab treeningplaani ülevaatamist, et organismile ei tekiks ülekoormust,“ ütles sportlane.

Spordijoogid ja -suplemendid suurendavad hambaaukude tekkimise ohtu

Ülevaated tippsportlaste hammaste tervise kohta näitavad, et just neil on suur risk hambaprobleemide tekkeks ning see on suuresti seotud spordijookide, süsivesikute geelide või spordibatoonide ja -kommide tarbimisega.

Aga miks on spordisuplemendid hammastele ohtlikud? „Hamba välispind ehk hambaemail koosneb mineraalidest, sealhulgas kaltsiumist ja fosfaadist. Hambaemail on vastuvõtlik hapetele, mis nõrgestavad seda ja võivad põhjustada hammaste lagunemist ja erosiooni. Kaubanduses müüdavate spordijookide pH on alla 5, mistõttu on need happelise koostisega ning võivad hammastele muret tekitada. Spordijoogid on enamasti ka magusad ning süsivesikud, eesotsas suhkruga, võivad hammaste lagunemise ohtu veelgi suurendada,“ selgitas dr Voog. Ta toonitas, et laste piimahambad on magusate (spordi-)jookide osas eriti tundlikud. Hambaarst nentis, et lapsed ja madalama intensiivsusega treenijad võiksid spordijookide asemel eelistada kraanivett ning spordibatoonide ja -geelide asemel süüa süsivesikute rikkaid puuvilju, nagu näiteks banaani.

Hammaste kaitsmisel mängib dr Voogi sõnul olulist rolli sülg. „Sülg puhastab hamba pinda ja neutraliseerib suus happed. Sportlaste puhul on aga veepuudus üsna tavaline probleem.  See põhjustab suu kuivaks muutumist, vähendades süljevoolu,“ kirjeldas hambaarst, miks sportlased peavad jälgima, et nad jooksid igapäevaselt piisavalt vett. Lisaks soovitas ta peale spordijookide joomist närida ksülitooliga närimiskummi: „Ksülitool on küll suhkur, ent see takistab mikroobidel paljuneda ja ei tekita hambaemaili nõrgestavat hapet.“

Hambaarsti 10 nõuannet (harrastus-)sportlastele:

• Päevane toidukordade arv võiks olla 5, 3 korralikku söögikorda ning lisaks 2 ampsu. Pea meeles, et ka trenniaegsed joogid ja ampsud loetakse toidukordadeks!
• Kasuta spordijookide ja karastusjookide joomiseks joogikõrt – nii vähendad suhkruse joogi kokkupuudet hammastega.
• Süsivesikute rikaste spordigeelide ja/või kommide kasutamisel joo suhkrusisalduse lahjendamiseks spordijookide asemel vett.
• Lapsed ja madalama intensiivsusega treenijad võiksid spordijookide asemel eelistada kraanivett.
• Tarbi piisavas koguses vett, et aktiveerida sülje tootmist.
• Ära pese hambaid kohe peale spordijookide või karastusjookide tarbimist. Oota vähemalt 60 minutit, et happe tõttu nõrgenenud hambapind saaks taastuda.
• Väldi happeliste toitude ja jookide tarbimist vahetult enne magamaminekut, sest öisel ajal on hambaid kaitseva sülje tootmine väiksem.
• Kasuta peale spordisuplementide tarbimist ksülitooliga pastille või närimiskommi.
• Kasuta floori sisaldavat hambapastat, see aitab hambaemailil taastuda.
• Külasta regulaarselt hambaarsti, et ennetada hambaprobleemide tekkimist ja krooniliste probleemide ägenemist ebasobival ajal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta