R-Kioskitest ostetakse aastas ligi 1,5 miljonit topsi sooja jooki, millest umbes 98% on ühekordses topsis. Kuna 90% ühekordse topsi keskkonnamõjust tekib seda tootes, on taaskasutuse asemel vaja suuremat korduvkasutamist. Ühekordsetest nõudest tingitud koormust keskkonnale küll teadvustatakse üha enam, kuid tarbimisharjumused on väga visad muutuma, kirjutab Reitan Convenience Estonia innovatsioonijuht Berit Heinmets.

Plastreostus on igasugune plastik, mis satub keskkonda. See on uskumatult kahjulik kõigile elusolenditele ja nende elupaikadele. Plast kleepub keskkonda pikka aega, ohustades metsloomi ja levitades toksiine. Näiteks ookeanidesse satub igal aastal 12 miljonit tonni plasti.

Arusaadavalt ei ole plastiprobleem ainult meil, vaid tegemist on globaalse murega. Igal aastal valmistatakse maailmas pool triljonit ühekordselt kasutatavat topsi, mis on enam kui 70 topsi iga inimese kohta. Enamik ühekordselt kasutatavaid topse on polüuretaankattega ehk materjalist, mis muudab nende ringlussevõtu keeruliseks ja haruldaseks. Seega taaskasutatakse vähem kui kaks protsenti ühekordsetest topsidest.

Taaskasutuse asemel on vaja korduvkasutamist

Erinevalt levinud arvamusest pole sisuliselt vahet, kas ühekordne joogitops on tehtud plastist, väikese plastisisaldusega paberist või taimedest. Oluline on teada, et suurim negatiivne mõju peitub nende tootmises. Seega on plasttopsi käes hoides selle suurim kahju juba tehtud – 90% ühekordse topsi keskkonnamõjust tekib seda tootes ja transportides. Mida rohkem neid tarbitakse, seda suurem on nõudlus ja seeläbi ka tootmine.

Ekslikult arvatakse ühekorratopside ja laiemalt tarbeplasti kohta, et kui see prügilasse jõuab, ongi järgmiseks sammuks ringlussevõtt ning seejärel sünnib uus toode. Kahjuks ei osata plasti siiski veel lõputult ümber töödelda, teatud juhtudel pole see üldse võimalik. Probleem on selles, et iga ümbertöötlemisega kaotab plast osa oma algsetest väärtuslikest omadustest ja iga sellise tsükliga muutub materjal vähem väärtuslikuks.

Kasutamisahela käigus kaduma minevast leiame ühe osa paratamatult ka merest ja mujalt, kuhu see ei kuulu, sest plast laguneb looduses sadu ja tuhandeid aastaid. Samuti on problemaatiline biolagunevast materjalist tehtud ühekorratopside ja -taldrikute looduses lagunemine. Selleks protsessiks on vaja kontrollitud tingimustes ja temperatuuridel töötavaid tööstuslikke kompostreid, mida Eestis ei ole. Just seetõttu on oluline taaskasutuse ehk kasutatud topsi uueks tooteks muutmise asemel saavutada korduvkasutus ehk olukord, kus kohvitopsi kasutatakse uuesti selle esialgsel otstarbel ilma selle vormi töötluseta muutmata.

Tarbimisharjumus, mis vajab muutmist

Oleme ettevõttes seadnud endale eesmärgi vähendada plasti sisaldavate ühekordsete joogi- ja sööginõude osakaalu iga aastaga viis protsenti. Selleks suuname inimesi üha enam kasutama korduvkasutatavaid topse. Nii mõneski kohas kasutame Ringo kordustopse paralleelselt ühekordsete topsidega. Näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis on korduvkasutus ainus pakutav võimalus ning see on heaks eeskujuks meile kõigile. Mõistagi on alati eelistatud, et inimene võtab sooja joogi isiklikku termosesse.

Kahjuks on kirjeldatud tarbimisharjumus hoolimata pingutustest visa tekkima. Põhjamaade näitel näeme, et see on ka seal raske, aga siiski mitte võimatu. Kiiremaks üleminekuks oleme otsustanud, et järgmisest aastast alustame ühekordse kohvitopsi eest ka lisatasu küsimist. Loomulikult ei ole ka kallim hind võluvits, aga vähemasti jõuame sammu lähemale eesmärgile. Selliselt on tõenäolisem, et järgmist kohvitopsi käes hoides mõistab kohvisõber, et see, mis on hea rahakotile, on seda ka keskkonnale. Nii on lootust, et kui mitte järgmisel, siis ülejärgmisel korral on varuks võtta juba oma korduvkasutatav kohvitops.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta