Kas oleme nõus ohverdama üle 50% kogu riigi veekasutusest, jäätmetekkest ja õhuheitmest vaid 4% sisemajanduse käibe käimashoidmiseks? Just sellised oleks aastal 2016 põlevkiviõlitootmise keskkonnakoormus ja käive.
- Arvamused
- Daniel Juhhov, EKO koordinaator
- 27. mai 2013
Eesti põlevkivitööstuse lobitöö survel on Vabariigi Valitsus intensiivistanud vastutöötamist EL vedelkütuse uutele kvaliteedinõuetele, mille jõustumisel ei saaks liigkõrge CO2-heite tõttu müüa Euroopa turul aastal 2016 Eesti Energia AS ja VKG Grupi käiku minema kavandatud põlevkivi rafineerimistehaste toodangut - põlevkividiislit. Väidetavalt jätaks uute puhtamate kütuste kasutamise nõue Eesti majanduse ilma 4% sisemajanduse kogutoodangust.
Täna kasutatakse põlevkiviõlitootmiseks 4 miljonit tonni põlevkivi ja uute õlitootmis- ja rafineerimistehaste käikuandmisel aastal 2016 vajab õlitööstus 13 miljonit tonni põlevkivi, mis tähendab, et vaid 4% sisemajanduse käibe käimashoidmiseks annaks õlitööstus üle 50% kogu riigi veekasutusest, jäätmetekkest ja õhuheitmetest.
See tähendab, et nii õlitöösturid kui Valitsus soovivad riigi jätkumist konkurentsivõimetu majanduse kursil, mis toimib vaid meie ühiseid loodusvarasid raisates, ja meie endi elukeskkonda hävitades. Lühiajalised suured kasumid sellisest ärist teeniks väheseid, aga kahjud jääksid aastakümneteks Eesti elanike ja maksumaksjate kanda.
Kommenteerides Valitsuse tegevuse kajastust meedias, ütles Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Daniel Juhhov:" Arvestades seda, et Eesti on loodusvarade kasutamise tootlikkuselt EL 27 liikmesriigi hulgas tagant poolt kolmas (Bulgaaria ja Rumeenia ees), ja lõviosa selle järjestuse kujunemisel on põlevkivitööstuse 50-ndatest pärineva tehnoloogia jätkuval rakendamisel, siis peaksid Valitsuse jõupingutused olema suunatud raiskavate põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiate uuendamiseks ning rahvusliku rikkuse kasvatamiseks põlevkivile õiglase ressursitasu kehtestamisele, mitte loodusvarade raiskamise põlistamisele. Ebaefektiivse põlevkivi tööstuse jätkuv riiklik soosimine pärsib kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmist Eestis ja takistab riigi majandusarengut.“
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta