Eesti ehitussektoris on elektritööde ettevõtjad sarnaselt teiste tehnosüsteemide rajajatele olnud aastakümneid alltöövõtja rollis, kus peamiseks teenusepakkuja valiku kriteeriumiks on madalaim hind. Tööde teostajatelt nõutakse elektrialast kompetentsust pigem erandjuhtumil ja sedagi ainult vastutavalt isikult. Eesti elektritööde ettevõtjaid esindava Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETELi) tegevjuhi Kaarel Jänese sõnul on see tekitanud olukorra, kus ohtu on sattunud õiglaselt käituvate ja töötajate erialastesse oskustesse panustavate ettevõtjate jätkusuutlikkus ning sellega seatakse ohtu ka vara ning elud. 

EETELi tegevjuht Kaarel Jänese sõnul tähendab madalaima hinnaga hangitav elektritöö ka kõige odavamat tööjõudu ja tihti juhuslikku, koolituseta, oskusteta ja sobivate töövahenditeta elektritöölisi. See annab aga lubamatu eelise ettevõtetele, kes pakuvad teenuse hinda ebaloogiliselt madalal tasemel ausat konkurentsi ja elektriehituse jätkusuutlikkust pärssivate võtetega. 

Maksudest kõrvale hiilimine ja ebakompetentsed töötajad

Ebaõiglast konkurentsi elektritööde turul kinnitavavad ka AS KH Energia-Konsult tegevjuht Dmitri Beljajev ja AS Electrum juhatuse liige Sander Kuusk. KH Energia-Konsult ja Electrum on elektripaigaldamise projekteerimise ja elektriehitustööde pakkujatena sageli üldehitusettevõtete alltöövõtjateks. 

„Konkursside puhul, kus võitjana väljub odavaimat hinda pakkunud elektritööde teostaja, jäetakse sageli tähelepanuta, millist kvaliteeti ja millise tasemega tööjõudu pakutud hinnatasemega ostetakse ning kas pakkumuse teinud ettevõtte maksukäitumine on olnud seaduspärane,“ nentis Beljajev. Ta kirjeldas, et tihti on elektritööde hangetes madalaimaks orientiiriks hind, mida reeglite päraselt tegutsev ettevõte ei suuda pakkuda. „Madalama hinnatasemega püütakse mõjutada suurte ja tugevate elektripaigaldajate hinnapakkumisi, sooviga saada „kahe mehe firma“ hinna eest tugevat partnerit, kes kindlalt ja kvaliteetselt objekti lõpuni viiks. On aga selge, et hinna-vähempakkumuse turul ei suuda kompetentseid töötajaid hoidvad ettevõtted konkureerida,“ ütles Beljajev lisades, et tekkinud olukorras tegelevad korrektselt majandavad ettevõtted pigem äri elus hoidmise kui arendamisega, mis ka Eesti majandust edasi viiks. 

Beljajev tõi välja, et erandiks ei ole ka juhtumid, kus riigihankel kvalifitseerumiseks esitab peatöövõtja vastavalt hanketingimustele oma pakkumuses ka elektritööde teostaja kinnituse alltöövõtu tegemiseks, kuid peale hanke võitmist enam ühendust ei võeta või korraldatakse veel mitu hinnapakkumiste vooru, et hinda alla suruda. Lõpuks saab elektritööde teostajaks hoopis tegija, kes ebaloogilise hinnaralliga kaasa läks. 

AS Electrum juhatuse liige Sander Kuusk tõdes samuti, et üheks probleemiks on just ebapiisav kontroll hangete läbiviimisel ning et tuleb ette olukordi, mil hanke võiduga alustab töid üks ettevõte, aga lõpetab hoopis teine. „Kontrolli puudumist kasutavad ära ettevõtted, kes pakuvad hangetes turu keskmisest madalamat hinda, kuid ei suuda tegelikult töid ellu viia. Tööd viib lõpuni teine ettevõte, aga siis juba kõrgema ja konkurentsivõimelisema hinnaga. Kusjuures mõlemad ettevõtted võivad kuuluda samale isikule. Pankrotistunud firma asemele uue loomine ei ole Eestis keeruline, seetõttu näib valearvestustega kaasnev vastutus väike. Samuti võib tavatult madalate hindade esitamise taga olla ettekavatsetult ebaaus tegutsemine, kuid seda kõrvaltvaatajana selgelt tõestada ei saa. Mõlemal juhul kulub tööde tellijal rohkem närve, aega ja raha,“ kirjeldas Kuusk, kuidas hankesüsteemi nõrku kohti ära kasutatakse.

EETELi tegevjuht Kaarel Jänes tõi välja veel ühe olulise aspekti, mida selline lubamatu konkurentsiolukord ehitusturul tekitab: „Kui ehitiste elektripaigaldisi ehitavad tihti suvalised, ebakompetentsed ja makse küsitavalt optimeerivad tegijad, siis on tulemuseks, et hoonetes rajatakse elektrisüsteemid, mis ei kesta ettenähtud aja ning seavad nii ohtu inimeste vara, elektrit tarbivad seadmed ja ka elud.“ Ta märkis, et Päästeameti iga-aastane statistika näitab, et hoonete tulekahjud on enamikult põhjustatud just elektripaigaldistest. Jänes usub, et elektritöötajate kvalifikatsioonidele vastavus ja järjepidev erialane koolitamine ning ka tööjõule motiveeriva palgataseme hoidmine, õigete töövahendite ja -võtete kasutus aitaks kaasa sellele, et hoonete elektrisüsteemid oleksid kvaliteetsemad. 

„Kui elektritöid teostavad ettevõtted ei peaks tegelema hinnasõjas elus püsimisega, saaksid nad märkimisväärselt rohkem ressursse suunata investeeringutesse ja arendustesse, tagades nii ka kompetentsemate töötajate kasutamise,“ selgitas Jänes.

Elektritööde turul peab kasvama tellija teadlikkus ja vastutus 

EETELi tegevjuhi Kaarel Jänese sõnul on Eestis küll proovitud võtta kasutusele meetmeid, et alltöövõtjate olukorda parandada, kuid seni ilma suuremate edusammudeta. 

Ta tõi eeskujuna esile Soome, kus alltöövõtjate ausat konkurentsi kaitseb muuhulgas tellija vastutuse seadus. „Ka Eestis peaks regulatsiooni ja järelevalvet muutma nii, et ka alltöövõtja rollis olevatel teenusepakkujatelt nõutaks kompetentseid töötajaid, asjakohaseid töövahendeid ja võtteid olenemata sellest, kas tegemist on ettevõttega ja nn vahendatud töötajatega. Mõistagi peaks teravama tähelepanu alla võtma elektritöid pakkuvate ettevõtete maksukäitumise,“ pakkus Jänes välja lahenduse, kuidas riik saaks aidata kaasa õiglasema konkurentsi soodustamisele.

EETEL teeb probleemi lahendamiseks koostööd ka Maksu- ja Tolliametiga (MTA), et kaardistada ära  probleemi sügavus. Ausalt tasutud tööjõumaksude vaates võib mõnetist leevendust kaasa tuua ka äsja rakendatud uus elektroonilise registreerimise kohustus suurematel ehitusobjektidel.

Lisaks  peaks elektrivaldkonnas kompetentse tööjõu kasutamisele kaasa aitama EETELi poolt algatatud kohustuslikule kutsetunnistuste süsteemile üleminek senise soovitusliku pädevus- ja kutsetunnistuste paralleelsüsteemi asemel:„ Täielikult kutsesüsteemile ülemineku regulatsioon on praegu alles kinnitamisel ning mõistagi võtab üleminek aastaid aega, kuid see on üks kindel meede, mis tagab kvaliteetse tööjõu kasutamise kõigil elektritöödel.“ 

Suure töö saavad Jänese sõnul aga ära teha ka elektritööde tellijad ja hankijad, esitades teenusepakkujatele nõudmised, kus ettevõtetel on kohustus pakkuda kõikide elektritööde teostamiskeks kindla kompetentsiga tööjõudu, maksta makse ja omada vastavaid referentse. „Eestvedajateks võiksid siin olla riiklikud tellijad, nagu näiteks Riigi Kinnisvara või kohalikud omavalitsused, kes peaksid võtma vastutuse, et uutesse ehitistesse avalike vahenditega rajatavad elektri- jt tehnovõrgud oleksid rajatud kompetentsete tegijate poolt, tagades nii ka ohutuse ja vastupidavuse,“ ütles Jänes lisades, et positiivseks eeskujuks on siin suuremad elektrivõrguettevõtjad, kes juba seavad tingimusi ka elektritöid teostavatele töötajate kompetentsile ja minimaalsele töötasule, kuid ka nende puhul on viimasel ajal toimunud tagasiminekuid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta