Lõppenud põdrajahihooajal täideti küll suuremas osas küttimismaht, kuid jahimehed täheldavad juba teist aastat järjest, et põtrade arvukus on pidevas langustrendis.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 20. jaanuar 2024
- Foto: Põdrakolju sarvedega. Chefkeem. Pixabay
Lõppenud hooajal kütiti kokku 4037 põtra ning küttimata jäi KAURi poolt pakutudminimaalsest soovitusest 164 isendit. Jahihooajaks 2023 soovitas Keskkonnaagentuur seirearuandes, et üldarvukuse hoidmiseks võiks jahihooajal küttida Eestis kokku ~4200 põtra.
„Põdra arvukus on saavutanud taseme, millest allapoole ei tohi minna. Kahjud metsale on minimaalsed, aga põtrade arvukus ja järelkasv on jäänud väiksemaks. Kui me samuti jätkame, ei välista ma seda, et põdrajaht mitmetes piirkondades peatatakse. Targem oleks edaspidi küttida säästlikult ja küttimismahtusid selgelt vähendada. Peame jahiseltsides hoolikalt jälgima, et me üle juurdekasvu ei küti. Põder on meie metsade uhkus, keda tuleb väärtustada ja hoida ning tagada tema jätkusuutlik asurkond,“ ütles EJS-i president Margus Puust.
Jahimeeste hinnangul on arvukus langenud juba 7000–7200 isendini. „Miks see nii on, et minimaalne küttimissoovitus jääb mitu aastat täitmata, aga arvukus langeb, võib olla mitmeid. Meie hinnangul on selle peamine põhjus küttimine üle juurdekasvu ja struktuuri mittejälgimine. Eriti nähtav on pullide üleküttimine, mille tagajärjel langeb ka juurdekasv,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
„Kokkuvõttes oli raske hooaeg ja keerulisem kui 2022. aastal ning edaspidi tuleb jahimeestel teha kõik selleks, et veel allesjäänud populatsiooni hoida terve ja tugevana ning küttida mitte rohkem kui juurdekasv lubab,“ lisas Vahtramäe.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta