18. märtsil kutsus keskkonnaamet kokku koosoleku arutamaks maakondlike jahindusnõukogude töökorda. Kuna amet valis juba koosoleku alguses selgelt poole, kelle huvisid esindada, lõppes koosolek maaomanike ja jahimeeste esindusorganisatsioonide konfliktiga.

Konflikti olemus seisneb 2023. aastal lõppevate jahipiirkonna kasutusõiguse edasisest saatusest. Maaomanike nägemust mööda peaks maaomanike ja jahimeeste vahelisi suhteid reguleerima eramaadel sõlmitud maa jahindusliku kasutamise leping, millele viitab ka juba 2013. aastast kehtiv jahiseadus. Keskkonnaamet on aga asunud positsioonile, et lepingute puudumine ei saa olla aluseks seniste lubade pikendamata jätmiseks. Kuna pikendamiseks vajab keskkonnaamet jahindusnõukogu konsensuslikku otsust, siis on amet läbi surumas uut töökorda ilma konsensuse nõudeta.

Keskkonnaameti sellist otsust põhjendas jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Aimar Rakko asjaoluga, et pikendamiseks kulub tund aega, uute lubade menetlemine aga võib kesta kuid. Hoolimata sellest, et jahipiirkondade kasutusõiguslubade lõppemise tähtaegadeni on peaaegu kaks aastat, on nii ametnikud kui ka jahimehed huvitatud olemasolevate lubade võimalikult kiirest pikendamisest.

Kahjuks ei olnud ka Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust nõus Erametsaliidu ja Põllumajandus- Kaubanduskoja esindajate ettepanekuga enne keskkonnaameti otsuse langetamist arutada konflikti ennetamist seni aastaid edukalt toiminud maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaual, seades niimoodi küsimuse alla ka jahinduse ümalaua jätkamise.

Maaomanike esindusorganisatsioonid on ülimalt häiritud asjaolust, et riik on edasiste protsesside kavandamisel valinud selgelt poole ja lähtunud eelkõige jahipiirkonna kasutajate ning keskkonnaameti töötajate huvist muuta jahipiirkondade kasutuslubade pikendamine võimalikult kergesti teostatavaks.

Maakonna jahindusnõukogud on ellu kutsutud regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks ning selle liikmed ja töökorra kinnitab keskkonnaameti peadirektor. Alates 2013. aastast tegutsenud nõukogud on seni suutnud probleeme konsensuslikult arutada, 2020. a lõpus tuli aga keskkonnaamet välja ettepanekuga asendada konsensuslik otsustamine hääletamisega. Hääletamine tähendaks seda et väiksemate huvigruppide esindajate huvisid on võimalik demokraatia sildi all ignoreerida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta