Täna, 3. mail avati Tallinnas Tiskre asumis maapõueenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui 500 meetri sügavusel maapõuest. Kortermaja küttevõrku soojust andev keskkonnasõbralik katsejaam on esimene omataoline Eestis ja kogu Baltikumis.

„Meie energeetikasüsteem on jätkusuutlikkuse võtmes maailmas esirinnas, seda kinnitab Eesti seitsmes koht värske Maailma Energeetikanõukogu rahvusvahelises raportis. Ka täna avatav projekt  näitab seda. Puhta tuleviku nimel peame otsima ja katsetama uusi keskkonnasõbralikke lahendusi ja head eeskuju saab naaberriikidest,“ ütles kliimaminister Kristen Michal. „Näiteks kasutab geotermaalenergia süsteemi Soomes Aalto Ülikooli Kunstide ja Disaini kolledž. Veel üheks esinduslikuks näiteks on Stockholmi Arlanda lennujaam, kus põhjaveest ammutatava soojuse kasutamisel hoitakse aastas nii palju soojusenergiat, millest piisaks 2000 kodu kütmiseks.“

Michal lisas, et ka kohaliku tähtsusega projektid aitavad Eestit kokkuvõttes lähemale 2030. aasta eesmärgile üleminekul taastuvenergiale.

„Maapõueenergia on puhas energia, mille abil vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja sõltuvust fossiilkütustest. Usun, et uus katsejaam annab palju väärtuslikku infot ja kogemusi, millele tuginedes saab sarnast tehnoloogiat rakendada laiemalt hoonete kütmiseks ja jahutamiseks,“ sõnas kliimaminister.

Eesti Geoloogiateenistuse direktori Sirli Sipp Kulli sõnul on maapõueenergia katsejaama valmimine oluline etapp Eesti Geoloogiateenistuse ja Kliimaministeeriumi poolt ühiselt läbi viidava maapõueenergia kasutusvõimaluste uurimise projektist GEOENEST. „Maapõueenergia potentsiaali uurimine on oluline, kui tahame saavutada süsinikuneutraalsemat ning valdavalt roheenergiat kasutavat Eestit. Katsejaamade rajamisega saame me täpsema info, milline see potentsiaal Eesti eri paigus on. Soomes ja Rootsis on maapõueenergia juba aastakümneid soojusenergeetika oluline osa, usun, et lähiaastatel hoogustub maapõueenergia kasutamine ka Eestis,“ ütles Sirli Sipp Kulli.

Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia osakonna juhataja Aivar Auväärti sõnul valiti katsejaama asukoht eelkõige geoloogilisi tingimusi silmas pidades, kuid oluline oli ka sobiva suurusega kaugküttevõrgu olemasolu piirkonnas. „500 meetri sügavusse puurauku paigaldati Eesti pikim u-toru ning samuti Eestis unikaalne jaotatud temperatuurimõõtmise andur. Süsteem koosneb laseriga varustatud mõõteseadmest ning fiiberoptilisest kaablist, millel on võimekus mõõta temperatuuri kord minutis vähemalt iga meetri tagant,“ selgitas Aivar Auväärt.

Selline süsteem võimaldab vastavalt tarbimise muutumisele optimeerida süsteemi parameetreid ning pikemas perspektiivis anda teadmisi Eesti maapõue energeetilise potentsiaali kohta. „Oluline on, et süsteemi toimimisparameetrid on avalikud ning tulevikus on võimalik nende teadmiste abil uusi maapõueenergeetika süsteeme paremini projekteerida ja efektiivsemalt tööle rakendada. Katsejaam on töötanud esimese nädala murevabalt ning  soojatootmise muutuvkulu investeeringut arvestamata on praeguse elektrihinna juures umbes kolm korda väiksem, kui kaugküttevõrgust ostetav soojusenergia,“ lisas Auväärt.

Käesoleva projekti käigus on plaanis rajada katsejaam ka Roosna-Allikule Järvamaal, puurimistööd seal juba käivad .Roosna-Allikul hakkab uus lahendus varustama varem põlevkiviõlil töötanud kaugküttevõrku.

Eesti Geoloogiateenistusel on kavas uurida ka üle kogu Eesti levivate pudedates jääajasetetes leviva veekihi maapõueenergia potentsiaali Maapõuenergia on kivimitesse salvestunud soojusenergia, mis pärineb Maa moodustumisel tekkinud soojuse ülejäägist, radioaktiivsete elementide lagunemisest ning väiksemal määral päikeseenergia salvestumisest maapinda. Sügavuse kasvades tõuseb ka temperatuur ning võimalik toodetava energia hulk. Kui temperatuurid hakkavad jõudma 100 kraadini, siis on võimalik toota ka elektrit.

Perspektiivsematel aladel Põhja-ja Kirde-Eestis on temperatuurid 500 meetri sügavusel kuni 17 kraadi, mis välistab elektri tootmise, kuid on piisav soojusenergia tootmiseks. Senimaani on Eestis maapõueenergiat ammutatud enamjaolt paari meetri sügavuselt läbi horisontaalsete kollektortorude.

Tiskre maapõueenergia katsejaama rajamisel olid Eesti Geoloogiateenistuse koostööpartneriteks Inseneribüroo Steiger OÜ, TJ Hooldus OÜ, Balrock OÜ ja HeatConsult OÜ.

Sarnased artiklid